Friday, January 29, 2010

NASA eelarvest kriipsutati maha Kuule tagasi minemise projekt

Obama administratsioon on presidendi vaikival heakskiidul eelarve üle vaadanud ja kärpinud NASA eelarvet usinalt - kadunud on sealt programm nimega "Constellation", mis peaks ameeriklased uuesti kuule viima. Paistab, et võidujooks 2020 aastal taaskord inimese Kuule panemiseks on kaotatud eos - võimalik, et sellega üritatakse teiste kosmoseriikide poolt üles pandud lõksust välja astuda. Suund on edaspidiselt maakera jälgimisele määratud, eeskätt näiteks kliimasoojenemise mõõtmisele. Anonüümseks jäänud ametniku sõnul polevat Kuule tagasi jõudmine mingil juhul oluline ning seetõttu ka raha projektiks ei jagata.

http://www.minut.ee/article.pl?sid=10/01/27/2338202&mode=nested

Tuesday, January 26, 2010

Climategate Redux: IPCC Forced to Retract Alarming 2007 Warming Report


Print E-mail del.icio.us Listen to this article. Powered by Odiogo.com 91 comment(s) - last by elgueroloco.. on Jan 26 at 5:49 PM


Rajendra Pachauri, head of the UN IPCC is being called on to resign after a botched climate report which made alarming claims. Mr. Pachauri, who holds no formal climate training, won the 2007 Nobel Peace Prize with Al Gore and has been a vocal voice blasting climate criticism as "voodoo magic".  (Source: Mikhail Evstafiev)

IPCC's chairman under pressure to step down after embarrassing retraction

The United Nation's International Panel for Climate Change is supposed to be an objective international forum to discuss the possibility of climate change and its causation.  Some say that its reputation as an objective party has been compromised in recent years, by statements from its leadership indicating a clear pro-anthropogenic warming agenda.
At the center of the policy push is the IPCC chairman Rajendra Pachauri.  Mr. Pachauri has no formal education in climatology, yet was appointed in 2002 to lead arguably the world's most influential climatology panel.  Since, he has stirred up much controversy, suggesting that people internationally give up meat to fight climate change and supervising the publication of alarming climate change predictions.

However, Mr. Pachauri's days as IPCC Chairman may be nearing an end.  Mr. Pachauri has been forced to retract an alarming publication in which he claimed Himalayan Glaciers would melt by 2035.  Many in the general public and research community are calling for his resignation in the retraction's wake.

Jean-Pascal van Ypersele, vice chairman of the IPCC, is doing his best to defend his boss's controversial remarks.  He calls them a "human mistake" and comments, "Aren't mistakes human? Even the IPCC is a human institution and I do not know of any human institution that does not make mistakes, so of course it is a regrettable incident that we published that wrong description of the Himalayan glacier."

Mr. Pachauri's publication was made more controversial by his harsh criticism of those who questioned it.  He said that climate skeptics used "voodoo science" and urged the climate research community and international governments to ignore their concerns.

Mr van Ypersele, professor of climatology and environmental sciences at the Catholic University of Louvain defends these remarks.  He states, "I would personally not have used the voodoo science wording. I think humans can sometimes use words that are a bit too strong but it is certainly not a reason to ask for the resignation of a chairman who has done an excellent job. We are trying to do our best, we are going to reinforce the review procedures so the probability in the next report of such incidents happening is even lower. But to guarantee a zero fault product is probably not possible for any human enterprise."

Perhaps the more troublesome topic, however, is the report itself.  The IPCC 2007 report contained both the questionable glacier reference and highly questionable conclusions about global warming creating a bevy of natural disasters.  Before its recent retraction, the report was driving international climate legislation, including pending legislation in the U.S. that is estimate to leave Americans $9.4 trillion USD poorer.

The report was supposedly reviewed by the IPCC's 2,000 members.  Argues Mr. van Ypsersele, "We are trying to do the best job we can in assessing the quality information about climate change issues in all its dimensions and some do not like the conclusions of our work. Now it is true we made a mistake around the glacier issue, it is one mistake on one issue in a 3,000 page report. We are going to reinforce the procedures to try this does not happen again."

He claims the retraction will not impact the publication's credibility and stands behind the report's other controversial claims, including the prediction of natural catastrophe.  He states, "I would like to submit that this could increase the credibility of the IPCC not decrease it. Why is that? Would you trust someone who has admitted an error and is ready to learn from his or her mistake or someone who claims to be unassailable? The IPCC does not claim to be unassailable, when there is a good reason to admit a mistake we do it, but for the rest of IPCC conclusions we stand by it very strongly"

Mr. Pachauri, who holds advanced degrees in industrial engineering and economics, has blasted Westerners for leading an "unsustainable" lifestyle.  Curiously, though, according to the British newspaper, The Telegraph, "[Pachauri] enjoys a lavish personal lifestyle; his Delhi home is in the Golf Links area, the most expensive stretch of residential real estate in India, and he is famous for his '$1,000 suits'."

Wednesday, January 20, 2010

Täna arutluse all Eesti elektriauto

20.01.2010 12:20
Täna arutavad Tallinnas MTÜ Elektromobiilne Eesti juhtimisel ettevõtjad kodumaise elektriautonduse võimalusi, teatab ühing.
Täpsemalt arutatakse edasisi tegevusi EAS-i poolset toetust leidnud klastriprojekti Elektromobiilne Eesti 2020 raames.
MTÜ Elektromobiilne Eesti juhatuse liikme Eero Elenurme sõnul on  Elektromobiilsuse klaster  üks MTÜ Elektromobiilne Eesti tegevussuundadest eesmärgiga tõsta elektromobiilsuse väärtusahela ettevõtete konkurentsivõimet läbi võrgustumistegevuste, teadmiste ja info vahetamise, võimaliku tarneahela optimeerimise ja ühiste teadus- ja arendustegevuste planeerimise ja elluviimise.

Elenurme sõnul on eriti hea meel selle üle, et klastriprojektiga on seotud arvukas hulk Eesti ettevõtteid nagu Favor, Zev Motors, Martem, Silwi Autoehituse AS, Oskando ja Interest Marketing.
Lisaks osalevad klastriprojektis veel TTÜ elektriajamite- ja jõuelektroonika instituut ja Tallinna tehnoloogiapark Tehnopol ning huvi on üles näidanud ka Eesti Energia ja Tuuleenergia Assotsiatsioon. "Samas oleme alati avatud uutele partneritele, kel on huvi antud valdkonnas end realiseerida," lisas Elenurm.
„Klastriprojekti eesmärk on arendada koostööd ja tugevdada kompetentsi nende Eesti ettevõtete hulgas, kes näevad endale tulevikus kasvava elektriauto majandusharu sees häid tegevusväljavaateid, “ sõnas Eero Elenurm.
Elenurme sõnul sisaldab klastripreojekt endas erinevaid tegevussuundasid alates ekpordivõimalustega seotud uuringute läbiviimisest lõpetades võrgutumisprojektidega vastava valdkonna välisettevõtetes.
MTÜ Elektromobiilne Eesti pikaajaline eesmärk on kujuneda elektriautonduse tööstusharu Eesti kompetentsikeskuseks ning kavandamisel on veel mitmeid vastava sisulisi rahvusvahelisi koostööprojekte.
„Pole kahtlust, et mahtude kasv elektriautodega seotud väärtusahelas saab alanud kümnendil olema märkimisväärne. Valdkond, mis on Euroopa Liidu eesistujamaa Hispaania üks prioriteet ja kuhu erinevad valitsused üle maailma investeerivad hetkel miljardeid, võiks olla ka Eesti jaoks tervikuna uusi majanduskasvu võimalusi silmas pidades vägagi atraktiivne, “ lausus Eero Elenurm.

http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=11e22fa8-8ba4-4be8-a7a3-3f83a5026de2

Veomajandus 20 aasta pärast

Minu ja Randroidi kunagine töökaaslane võtab sõna:

Transpordi ja logistika arengut vormivad enim piiratud (kütuse)varud ja kasvav keskkonnateadlikkus, au sisse tõuseb kohalik toode. Kuidas see kujuneb, sellest kirjutab
PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor Eva Jansen

Transpordisektori tulevikku mõjutavad enim nafta hind ning see kas ressursside tarbimine ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale jääb jätkusuutlikkuse piiridesse. Kummagi osas on täpsemaid ennustusi raske teha, kuna arenguid mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju ning nende vastastikkune mõju keeruline.
Toornafta hind on ajalooliselt olnud äärmiselt volatiilne, tõustes alles hiljuti kahe aastaga 40 dollarilt 140-le ning on üllatav kui (suhteliselt) valutult ettevõtted nii Eestis kui välismaal sellest põhjustatud autokütuse hinnatõusu vastu võtsid. On aga üsna kindel, et hinnatõusud ja hinnakõikumised kiirendavad innovatsiooni, mis viib pöördumatult naftast toodetud kütuste enimeelistatud staatuse kadumiseni. Vaid vähesed arvavad, et fossiilsetel kütustel oleks kaugemas perspektiivis tulevikku – ennem on küsimus selles, kas murrang leiab aset pigem lähema 20 või 200 aasta jooksul.

Kopenhaageni kliimakõneluste suhteline ebaõnnestumine näitas ka selgelt, et kasvuhoonegaaside vähendamine ja muud jätkusuutlikkusele suunatud algatused ei ole arengumaade poolt sugugi ühemõtteliselt tunnustatud ettevõtmised. Ühelt poolt võivad need algatused juba olla hiljaks jäänud, sest saastamise „inerts“ on väga suur. Teiselt poolt võib hiljaksjäämise tajumine tekitada ka olukorra, kus üleminek uutele tehnoloogiatele toimub olulise riikliku surve mõjul ning lühikese aja jooksul.
Vaatleme eelöeldu valguses, millised on tänasega võrreldes tõenäolisemad ja suurima mõjuga muutused, mis transpordi- ja logistikasektoris aastaks 2030 on aset leidnud

Kaubatarnete täielik reaalaja-kontroll
Eksperdid ei kahtle, et GPS ja RFID kiibid (või neid asendav sama eesmärki täitev tehnoloogia) on 20 aasta pärast absoluutne tööstusharu norm. Lausandmetöötluse (ubiquitous computing s.t. andmetöötluse integreerimine kogu keskkonda) kasutamine võimaldab Interneti-rakenduste vahendusel igal hetkel omada ja jagada täielikku ülevaadet eri objektide asukoha, teekonna ja keskkonnatingimuste kohta ning kui täna juhib saadetiste ja ladustatavate objektide protsessi tarkvara ja automaatika, siis tulevikus jagavad raadio-kiipidega varustatud pakid ja konteinerid süsteemile ise „käske“. Eelkirjeldatu eesmärgiks on mõistagi suurem kiirus, täpsus ja paindlikkus s.t. efektiivsus ning ettevõtete konkurentsieeliseks kõike seda võimaldav tehnoloogiline ressurss.

Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale:
Kliima soojenemist põhjustavate keskkonnamõjude vähendamine soovitaval määral läheb hinnanguliselt maksma 600 miljardit kuni 1,5 triljonit dollarit aastas. Sellest summast vaid 10-20% saab lähtuma valitsuste otseinvesteeringutest ning ülejäänu tuleb kinni maksta ettevõtetel ja/või tarbijatel. Näib üsna tõenäoline, et transpordi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside eest tuleb rahakotti kergendama hakata tarbijatel, transpordiettevõtted peavad aga haldama saastekulude hindamist, jaotamist ja administreerimist ning kandma sellest lähtuvaid lisakulusid. Kaugemas tulevikus võib transpordiettevõtteid aga oodata ees ka kõikide muude keskkonnamõjude s.h. lämmastikuühendite, aga miks mitte ka mürasaaste mõju hindamine.

Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse
Eelmises punktis kirjeldatud hinnatõusust, aga ka tarbijate üldisest kasvavast keskkonnateadlikkusest võib kujuneda tõeline kaigas globaliseerumisratta kodarates. Kui transpordikulud keskkonnamaksude tõttu tõusevad, suureneb kodumaise toodangu konkurentsivõime ning mida väiksemad tarnemahud, seda kallimaks kujuneb omahind. Rikaste riikide jaoks võib probleemiks saada näiteks banaanide ja mangode hind või kättesaadavus, vaesemad riigid võivad aga ilma jääda olulistest eksporttuludest. Transpordi- ja logistikasektori jaoks tähendaks selle arengu teostumine aga olulist ümberprofileerumise ja lokaliseerumise vajadust.

Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt
Inimjuhtimist mittevajavate transpordivahendite potentsiaal on väga suur ning selles suunas liikuv tehnoloogiline areng kiire, näiteks sõiduautode automaatne parkimissüsteem või lennujaamade täisautomaatsed pagasikärud. Enne aga, kui juhita kaubaveoauto maanteele või linnaliiklusesse saata, on vaja veel mitmeid tehnoloogilisi uuendusi ning eeldatavalt väga suuri investeeringuid infrastruktuuri. Ometigi on suuremast täpsusest ja efektiivsusest saadav võimalik konkurentsieelis ettevõtete jaoks suure potentsiaaliga.

Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks
Suurenevad transpordikulud sunnivad transpordiettevõtteid kasutusele võtma ka suuremaid veovahendeid. See suundumus on eriti ilmne kaubalaevanduses, kus uusi ülisuuri konteinerlaevu ehitatakse aina suuremate mõõtmetega. Kui veel mõni aasta tagasi liigitati 6000 suurt merekonteinerit (TEU) mahutavaid laevu „suurteks“, siis tänaste suurimate laevade mahutavus on juba 15 000 TEU ning kavandatavad, kuni 22 000 TEU mahtuvusega megalaevad peaksid transpordikulusid ühiku kohta veelgi vähendama. Sama tendents puudutab ka veoautosid ja transpordilennukeid, ehkki siin on infrastruktuurist tulenevad piirangud ilmsemad ning lähema 20 aasta jooksul ei usuta, et tänaste kõige suuremate veokite-lennukite mõõtmed ületatakse.
 Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers’i uuringul Transportation & Logistics 2030: How will supply chains evolve in an energy-constrained, low carbon world?

Sunday, January 17, 2010

World misled over Himalayan glacier meltdown

Mida C-allikad kostavad alltoodud uudisloo peale?

A WARNING that climate change will melt most of the Himalayan glaciers by 2035 is likely to be retracted after a series of scientific blunders by the United Nations body that issued it.

Two years ago the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) issued a benchmark report that was claimed to incorporate the latest and most detailed research into the impact of global warming. A central claim was the world's glaciers were melting so fast that those in the Himalayas could vanish by 2035.

In the past few days the scientists behind the warning have admitted that it was based on a news story in the New Scientist, a popular science journal, published eight years before the IPCC's 2007 report.

It has also emerged that the New Scientist report was itself based on a short telephone interview with Syed Hasnain, a little-known Indian scientist then based at Jawaharlal Nehru University in Delhi.

Loe edasi