On November 11th I became one of the first consumers in the United States to take a Chevrolet Volt home. I am driving and living with it for 90 days as a member of the Volt advisory board.
I started a table below showing how I am using the car, both with respect to electricity and gasoline.
The car was charged to full overnight each day and during the day wherever possible.
My typical commute is 30 miles each way, mostly on the highway between 60 and 70 MPH and I have from 4 to 8 hours to charge the car at 120-v during the day. At night the car is charged at 240-v. There is 10.6 kwh of usable energy in the battery.
Kui juhtumisi pole juba läbi töötatud (Cinoomi poolt), siis üks teemakohane sait, kuhu jookseb hullult statistikat kokku, kus saab segaseks minemiseni analüütikat teha...
The Carbon Capture Report (http://www.carboncapturereport.org/) is a free and open service of the University of Illinois devoted to being the preeminent global resource for tracking worldwide perception and developments in Climate Change, Carbon Capture, Carbon Credits, Alternative Energy, Renewable Energy, Green Energy, Biofuels, Geothermal, Hydroelectric, Natural Gas, Nuclear, Solar, Wind, Coal, and Oil. With subscribers in more than 80 countries the Report has become the go-to resource for daily insight into the global media discourse.
The Carbon Capture Report is overseen by an experienced leadership team with a combined half-century in media analysis and the energy industries. Meet the Leadership.
News Rethought
Learn more about this new technology platform from the University of Illinois that powers the Carbon Capture Report. About News Rethought.
Technology
The Carbon Capture Report builds on more than a decade of work at the University of Illinois and National Center for Supercomputing Applications (the birthplace of the modern web) leveraging some of the most powerful supercomputers in the world to synthesize the global news media and extract new meaning from it on behalf of industry and government. About the Technology.
The Illinois Advantage
It was at the University of Illinois that the modern web was born (Mosaic) and that many of today's social media concepts were invented (PLATO), while its National Center for Supercomputing Applications founded the United States academic supercomputing program. Illinois is therefore uniquely suited to advancing the state of the art in understanding public perception of energy in the global sphere, as the institution that brought much of the underpinnings that support this interaction to the world in the first place.
The size demands an entirely new offshore wind design A majority of the wind farms in the United States use 2.5 megawatt wind turbines, and recent technology has introduced even larger turbines at 5 megawatts. Europe, on the other hand, is racing ahead of the game with the largest wind turbine yet - 10 megawatts. And it may be changing the way wind turbines are designed altogether. Europe has seen a lot of advantages to building larger wind turbines, such as avoiding environmental issues by using larger turbines in deeper waters. There is less of a risk of encountering environmental problems the further offshore the turbines are located. Europe seems to build larger turbines as the water grows deeper, as well.
Another advantage to building larger turbines is the cost. The cost per megawatt decreases as the the size of the wind turbine increases, which is a helpful advantage when building a wind turbine that is equivalent to a 30 story building in size. The 533 foot tall wind turbine was designed by Sway, a Norwegian turbine developer, and will have 476 foot long blades. Sway has been working on the design since 2004, but the company is not working on Europe's largest turbine alone. It is partnering with Norwegian state utility Enova and UK-based Clipper Marine to bring the 10 megawatt monster turbine to life. The giant turbine certainly dwarfs the 2.5 megawatt and the newer 5 megawatt turbines being used now. In fact, it is so large that it requires a whole new offshore wind design.
The new design does not attach the wind turbine to the sea floor like smaller models. This 10 megawatt turbine, while giant in size, will be lightweight enough to "sway" around a fixed base and float in the ocean. It also has the ability to swivel on this base to produce energy when the direction of the wind changes. "This is pioneering stuff," said Feargal Brennan, head of offshore, process and energy engineering at Cranfield University. "I believe 10MW turbines are right on the limit of our knowledge; they may even prove to be over the limit. We may find that they work for several years and then start to develop problems. Will 10MW turbines still be working after 10, 15, 20 years of operation?"
In an attempt to answer that question, developers will use a smaller turbine to test the fixed base design. This "smaller" turbine will be 5 megawatts, which is still large in terms of what is being used today. If the test proves that this new system will work for the larger 10 megawatt wind turbine, this could be a new beginning for offshore wind energy. These systems would be far enough off shore to where they would not be noticed from land, send electricity to land through cable lines at the sea floor, just like internet cables. While Sway, Clipper Marine and Enova are on their way with this development, they're not the only ones. According to other reports, British company Wind Power Limited has recently exposed the details its new 10 megawatt offshore wind generator, called Aerogenerator X. This unit is expected to reach completion by 2013 or 2014, and will generate enough electricity for 5,000 - 10,000 homes.
In nature zinc paraffins act as an antenna, capturing solar energy and transfering it to other complexes to split water. The viruses in the new MIT work grab zinc paraffins, like the one seen here, and use them to split water. (Source: Molbank)
Research raises new hope for a hydrogen economy
One critical question facing proponents of a hydrogen economy, the term tossed around for a nation that's switched from fossil fuels to hydrogen fuel cells and hydrogen combustion engines, is how to produce the hydrogen. Current schemes require either expensive catalysts or require a secondary power source such as solar power. However, solar power doesn't come cheaply itself.
Researchers are racing to find a cheaper way to produce solar energy. One of the top ideas is to borrow from nature's highly refined solar energy capture system found in plants. Scientists at MIT are building on past work, which used naturally occurring chemicals from photosynthetic organisms to directly convert solar power to split water and create stored hydrogen gas. The MIT researchers have upped the ante by creating a virus to automate the difficult assembly of the necessary chemicals. This could eventually make biochemical solar cells a viable and less expensive alternative to traditional panel designs.
Angela Belcher, the Germeshausen Professor of Materials Science and Engineering and Biological Engineering, led a team which modified a common, harmless bacterial virus called M13 to attract and bind with molecules of a catalyst (the team used iridium oxide) and a biological pigment (zinc porphyrins).
The bound compounds turned the virus into a mini-antenna, similar to the molecules found in plants that are responsible for absorbing water. Energy absorbed by the virus was able to very efficiently split water in to oxygen and hydrogen gases.
Left free, the viruses would clump together and stop efficiently processing water. However, the researchers took the extra step of embedding them in a hydrogel to prevent clumping.
The key to this work is that the researchers used a virus to assemble them. States Professor Belcher, "We use components people have used before, but we use biology to organize them for us, so you get better efficiency."
Thomas Mallouk, the DuPont Professor of Materials Chemistry and Physics at Pennsylvania State University comments on the study, "This is an extremely clever piece of work that addresses one of the most difficult problems in artificial photosynthesis, namely, the nanoscale organization of the components in order to control electron transfer rates."
The work from Belcher's team was published in the journal Nature Nanotechnology.
The next goal is to create a self-sustaining and durable prototype within the next two years.
With such a prototype, some day it might be possible to produce pigments in bacteria via viral infection, use the viruses in this study to assemble the pigments and finally add the catalyst, to form a quick, biologically produced, and efficient solar hydrogen production unit.
Mitte, et see uudis olek, aga konkreetsed numbrid teevad ettekujutuse asjast palju ilmekamaks. Tõenäosus, et selline asi massilisemaks ei kujune, on väga väike. Jätkusuutlik (globaalne) "Organism" (kus inimesed on "ensüümid" ja maavarad/ressursid on "toitained" organismile) peab olema suuteline töötlema oma sitta nii, et ta sinna sisse ära ei sure.
Avalda arvamust Seitsme aasta pärast toodetakse kogu Eestis vajaminev diislikütus kodumaa tööstustes.
Andres Reimer 02. märts 2010 08:00
Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond näitab vana õlitehase katuselt platsi, kus alustatakse aprillis Enefiti tehnoloogiaga õlitehase ehitust. Auvere metsadesse rajatakse järjestikku kuni neli õlitehast, samuti tuleb sinna 2015. aas Foto: Andres Reimer
Ida-Virumaa õlitööstused laovad alust Eesti majandusedu taassünnile – uutele õlitehastele. Lähiaastatel ehitavad keemiatöösturid vähemalt neli uut õliseadet, mis mitmekordistab Eesti õliseadmete arvu. Juba 2015. aastaks toodame nii palju põlevkiviõli, et ehitada rafineerimistehas diislikütuse tootmiseks.
Tosin aastat tagasi vaatasid Eesti töösturid põlevkiviõli tehastele kui risule, sest nafta hind oli madal ja roostetanud seadmed paistsid keskkonnareostusena. Eesti Energia kaalus Eesti Elektrijaama õlitehase saagimist vanarauaks. Viru Keemia Grupp müüs Kiviõli keemiatehase tööstuskaugele Ida-Virumaa transpordiettevõtjale Toomas Tammele.
Nüüd huugavad uuendatud vanad tehased täie võimsusega ning Auveres ja Kohtla-Järvel valmivad ehitusplatsid uute tehaste püstitamiseks. Põlevkiviõli tootmine tasub vanade seadmetega ära nafta 40-dollarilise maailmaturu barrelihinna juures, uute tehaste rajamise muudab mõttekaks 60-dollariline hind. Praegu kõigub nafta hind 80 dollari piirimail.
Ehitada üksi või kaasata teisi
Eesti Energia Õlitööstus alustab tänavu Auvere metsa ligi kolm miljardit krooni maksva Enefiti tootmisseadme püstitamist. Peatöövõtja, rahvusvaheline tehnoloogiafirma Outotec annab lõviosa töid Eesti alltöövõtjatele. Ehituse tipphetkel töötab platsil tuhat ehitajat. Kui tehas kahe aasta pärast valmib, toodab ta aastas 220 000 tonni õli ja annab tööd sajale inimesele.
Esimese Enefiti järel ehitatakse kohe kaks samasugust lisaks. Neljanda Enefiti ehitamine sõltub sellest, kas Eesti Energia seab eesmärgiks rafineerimistehase ehitamise üksinda või kaasab teised Eesti õlitootjad. Seni tegeleb Eesti Energia tehase äriliste ja tehnoloogiliste näitajate arvutamisega.
Detsembris avas Viru Keemia Grupp Kohtla-Järvel 120 000-tonnise aastavõimsusega tehase Petroter. Praegu tehast häälestatakse. Kui tehnoloogia end õigustab, asub ettevõte tuleval aastal seadmeid üksteise kõrvale kloonima. Aastas tahetakse jõuda 450 000 tonni õli tootmiseni.
Diislikütuse tootmisest unistavad kõik Eesti õlitootjad, kuid Eesti Energia on ainuke, kel jätkub võimalusi ja ambitsiooni tehase ehitamiseks üksi. Viru Keemia Grupp soovib osaleda, kuid ei jõua projekti üksi vedada.
Kui Eesti Energia jätab konkureerivad õlitootjad osanike seast välja, peavad need hakkama rafineerimisteenust ostma või leppima odava põlevkiviõli müügiga katlamajadele või laevade punkerdamise firmadele.
Kommentaar
Helle Kirs-Toiger
Eesti Statoili peadirektor
„Kui põlevkividiisel vastab Euroopa Liidu kvaliteedinõuetele, siis on ta Eesti kütuse jaekettides teretulnud. Kohalik diislikütus meeldib, sest me ei pea seda Norrast tankeriga vedama. Piisab, kui saadame auto Narva. Transpordikulude arvel võib selline diislikütus kujuneda Eestis seni müüdavast diislikütusest odavamaks. Kuna kütust hakatakse tootma kasumi nimel, kujundab tema hinna ikkagi nafta maailmaturu hind. Samuti pole tootjatel kohustust seda üksnes Eestis müüa. Põlevkiviõlist toodetava diislikütuse puhul tõuseb peamiseks küsimus, mis seisis ka biodiisli tootjate ees: kas Eesti tehased suudavad toota piisavalt palju?”
Kolm õlitehast
Eesti Energia
Enefiti tehnoloogia
•• Eesti Energia Õlitööstus kavatseb läbimurret mitte nii-võrd õlitoodete turule, kuivõrd juhtrolli maailma põlevkivitehnoloogia äris.
•• Tõenäoliselt kujuneb põlevkiviõli tehasest Enefiti rahvusvaheline kaubamärk nagu Caterpillar rasketehnika turul või Nokia mobiiltelefonide seas.
•• Auvere tootmiskompleksi saab pakkida dokumendikausta ja „kloonida” Ameerikas, Aasias või Aafrikas.
Viru Keemia Grupp
Petroteri tehnoloogia
•• Kohtla-Järvele püstitatav Petroteri-nimeline õliseade on mõeldud mugavaks ja käepäraseks tootmisüksuseks, millel puudub tehnoloogilise revolutsiooni lipuhoidja püüdlus.
•• Detsembris avatud tehas loodetakse kevadeks tööle häälestada ja panna rahamasinana tiksuma. Seejärel saab asuda järgnevate samasuguste seadmete püstitamisele Kohtla-Järvele, kuid tõenäoliselt ka Ukrainasse.
Kiviõli Keemiatööstus
UTT-500
•• Kiviõli üritab kasutusele võtta 30 aastat tagasi tehnoloogiauuringuteks loodud väikese võimsusega katseseadet UTT-500, mis paistab konkurentide arendustega võrreldes nagu rehepeksu-masin John Deere’i kombaini kõrval.
•• Ajakirjanikke vältiv omanik näib keskenduvat ettevõtte müümise probleemidele, jättes tehnoloogiainvesteeringud tagaplaanile.
•• Toomas Tamm soovis tehase kolme miljardi krooniga müüa õli kokkuostjale Select Oilile, kuid läks selle omaniku Nikolai Reismanniga leppimatult tülli.
•• Kiviõli argipäeva täidavad pankrotilõksud, kriminaalsüüdistused ja saboteerivad maaostud.
Taanis paiknev maailma suurim tuuleturbiinide tootja Vestas Wind System on teinud mitme oma turbiini kohta elutsüklianalüüsi ja väidab, et firma 3MW turbiin genereerib töötamisel ca 7 kuuga samas koguses taastuvenergiat, mis on kulunud antud turbiini tootmise jaoks.
Nissan is revealing a few more details about the buying process and deliveries for its upcoming LEAF fully-electric vehicle. Nissan announced yesterday that potential customers can begin putting down $100 deposits on the LEAF starting in April -- to be the first to get news about when the exact date in April deposits will be taken, Nissan recommends that you sign up at thiswebsite.
In August, Nissan will begin taking firm orders for the LEAF. Finally, in December, deliveries of the first LEAF EVs will take place around the same time in the United States, Japan, and Europe.
For inquiring minds, the battery pack will be included in the purchase price of the LEAF contrary to previous reports and speculation on the subject. Speaking of pricing, a Nissan spokesman claims that the official price of the LEAF -- which will also be announced in April -- will be close to that of a base model Toyota Prius. Toyota's Prius currently retails for just under $23,000 in the United States, so that would be an astonishing feat for the Japanese automaker.
We're more inclined to be believe that the "low 20s" price tag is after a $7,500 federal tax credit which is sure to attract quite a few buyers. However, if the price tag is before the $7,500 credit, Nissan dealerships might have trouble keeping up with demand for the compact hatchback.
"The Nissan LEAF purchase process is effortless, transparent and accessible, offering value with a one-stop-shop approach for everything related to the car, including the assessment, permitting and installation of in-home battery charging units," said Carlos Tavares, Chairman, Nissan Americas. "We want everyone to feel good about having a car that is affordable, fun to drive and good for the environment."
The Nissan LEAF uses a 24kWh lithium-ion battery pack and an 80kW electric motor (107hp). The vehicle has a maximum range of 100 miles and can travel at up to 87 mph which should be fast enough for just about every U.S. market save for Atlanta.
Although not a full-electric vehicle like the LEAF, the Chevrolet Volt will also be vying for a place U.S. customers' garages this year. The Volt will hit the streets in the closing months of 2010 and could be priced in the low $30,000 range after a $7,500 federal tax credit. The Volt has a battery-only range of 40 miles, but can use its gasoline engine/generator to travel an additional 300 miles.
Minu ja Randroidi kunagine töökaaslane võtab sõna:
Transpordi ja logistika arengut vormivad enim piiratud (kütuse)varud ja kasvav keskkonnateadlikkus, au sisse tõuseb kohalik toode. Kuidas see kujuneb, sellest kirjutab PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor Eva Jansen
Transpordisektori tulevikku mõjutavad enim nafta hind ning see kas ressursside tarbimine ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale jääb jätkusuutlikkuse piiridesse. Kummagi osas on täpsemaid ennustusi raske teha, kuna arenguid mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju ning nende vastastikkune mõju keeruline.
Toornafta hind on ajalooliselt olnud äärmiselt volatiilne, tõustes alles hiljuti kahe aastaga 40 dollarilt 140-le ning on üllatav kui (suhteliselt) valutult ettevõtted nii Eestis kui välismaal sellest põhjustatud autokütuse hinnatõusu vastu võtsid. On aga üsna kindel, et hinnatõusud ja hinnakõikumised kiirendavad innovatsiooni, mis viib pöördumatult naftast toodetud kütuste enimeelistatud staatuse kadumiseni. Vaid vähesed arvavad, et fossiilsetel kütustel oleks kaugemas perspektiivis tulevikku – ennem on küsimus selles, kas murrang leiab aset pigem lähema 20 või 200 aasta jooksul.
Kopenhaageni kliimakõneluste suhteline ebaõnnestumine näitas ka selgelt, et kasvuhoonegaaside vähendamine ja muud jätkusuutlikkusele suunatud algatused ei ole arengumaade poolt sugugi ühemõtteliselt tunnustatud ettevõtmised. Ühelt poolt võivad need algatused juba olla hiljaks jäänud, sest saastamise „inerts“ on väga suur. Teiselt poolt võib hiljaksjäämise tajumine tekitada ka olukorra, kus üleminek uutele tehnoloogiatele toimub olulise riikliku surve mõjul ning lühikese aja jooksul.
Vaatleme eelöeldu valguses, millised on tänasega võrreldes tõenäolisemad ja suurima mõjuga muutused, mis transpordi- ja logistikasektoris aastaks 2030 on aset leidnud
Kaubatarnete täielik reaalaja-kontroll
Eksperdid ei kahtle, et GPS ja RFID kiibid (või neid asendav sama eesmärki täitev tehnoloogia) on 20 aasta pärast absoluutne tööstusharu norm. Lausandmetöötluse (ubiquitous computing s.t. andmetöötluse integreerimine kogu keskkonda) kasutamine võimaldab Interneti-rakenduste vahendusel igal hetkel omada ja jagada täielikku ülevaadet eri objektide asukoha, teekonna ja keskkonnatingimuste kohta ning kui täna juhib saadetiste ja ladustatavate objektide protsessi tarkvara ja automaatika, siis tulevikus jagavad raadio-kiipidega varustatud pakid ja konteinerid süsteemile ise „käske“. Eelkirjeldatu eesmärgiks on mõistagi suurem kiirus, täpsus ja paindlikkus s.t. efektiivsus ning ettevõtete konkurentsieeliseks kõike seda võimaldav tehnoloogiline ressurss.
Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale:
Kliima soojenemist põhjustavate keskkonnamõjude vähendamine soovitaval määral läheb hinnanguliselt maksma 600 miljardit kuni 1,5 triljonit dollarit aastas. Sellest summast vaid 10-20% saab lähtuma valitsuste otseinvesteeringutest ning ülejäänu tuleb kinni maksta ettevõtetel ja/või tarbijatel. Näib üsna tõenäoline, et transpordi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside eest tuleb rahakotti kergendama hakata tarbijatel, transpordiettevõtted peavad aga haldama saastekulude hindamist, jaotamist ja administreerimist ning kandma sellest lähtuvaid lisakulusid. Kaugemas tulevikus võib transpordiettevõtteid aga oodata ees ka kõikide muude keskkonnamõjude s.h. lämmastikuühendite, aga miks mitte ka mürasaaste mõju hindamine.
Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse
Eelmises punktis kirjeldatud hinnatõusust, aga ka tarbijate üldisest kasvavast keskkonnateadlikkusest võib kujuneda tõeline kaigas globaliseerumisratta kodarates. Kui transpordikulud keskkonnamaksude tõttu tõusevad, suureneb kodumaise toodangu konkurentsivõime ning mida väiksemad tarnemahud, seda kallimaks kujuneb omahind. Rikaste riikide jaoks võib probleemiks saada näiteks banaanide ja mangode hind või kättesaadavus, vaesemad riigid võivad aga ilma jääda olulistest eksporttuludest. Transpordi- ja logistikasektori jaoks tähendaks selle arengu teostumine aga olulist ümberprofileerumise ja lokaliseerumise vajadust.
Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt
Inimjuhtimist mittevajavate transpordivahendite potentsiaal on väga suur ning selles suunas liikuv tehnoloogiline areng kiire, näiteks sõiduautode automaatne parkimissüsteem või lennujaamade täisautomaatsed pagasikärud. Enne aga, kui juhita kaubaveoauto maanteele või linnaliiklusesse saata, on vaja veel mitmeid tehnoloogilisi uuendusi ning eeldatavalt väga suuri investeeringuid infrastruktuuri. Ometigi on suuremast täpsusest ja efektiivsusest saadav võimalik konkurentsieelis ettevõtete jaoks suure potentsiaaliga.
Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks
Suurenevad transpordikulud sunnivad transpordiettevõtteid kasutusele võtma ka suuremaid veovahendeid. See suundumus on eriti ilmne kaubalaevanduses, kus uusi ülisuuri konteinerlaevu ehitatakse aina suuremate mõõtmetega. Kui veel mõni aasta tagasi liigitati 6000 suurt merekonteinerit (TEU) mahutavaid laevu „suurteks“, siis tänaste suurimate laevade mahutavus on juba 15 000 TEU ning kavandatavad, kuni 22 000 TEU mahtuvusega megalaevad peaksid transpordikulusid ühiku kohta veelgi vähendama. Sama tendents puudutab ka veoautosid ja transpordilennukeid, ehkki siin on infrastruktuurist tulenevad piirangud ilmsemad ning lähema 20 aasta jooksul ei usuta, et tänaste kõige suuremate veokite-lennukite mõõtmed ületatakse.
Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers’i uuringul Transportation & Logistics 2030: How will supply chains evolve in an energy-constrained, low carbon world?
Mis siis tähendab see "Kliima on nagu börs"? Järgneb OzBoti erakordselt asjatundmatu, ent sellest hoolimata pretensioonikas sõnavõtt - nii nagu OzBotile kohane:
1. Nii kliima kui börs on mittelineaarsed dünaamilised süsteemid. See tähendab, et diferentsiaalvõrrandite tasemel nende protsesside modelleerimine ei anna kuigi sisukaid tulemusi. Vaja on kaoseteooria läbimurdeid. Vaja on uut põlvkonda teadlasi, kes võtavad aluseks erineva paradigma ning vaja on kriitilist massi teise paradigma alusel toimetavaid teadlasi, et saavutada tulemusi (loe uut hingamist) andmetöötluses. Hetkel ma pole veendunud, et see "uus" või "teine paradigma" ülepeale üldse formuleerunud on. On avastatud mittelineaarsed dünaamilised süsteemid ning neid modelleeritakse edukalt nt. hüdrodünaamika (fluid dynamics), jne. Ent katsed muudes eluvaldkondades on väga lapsekingades ja võibolla jäävadki utoopiaks. Samas, ega enne teada ei saa kui pole läbi proovitud.
Selles mõttes kui väga utreeritult väljenduda, siis nii tehniline analüüs (TA) kui ilma ennustamine (üle teatud täpsus- või tõenäosustaseme) on sama hea kui astroloogia, pendel või kohvipaks ja mõni mustlane.
2. Tehniline analüüs börsil - graafikutele joonte vedamine ja selle põhjal tuleviku ennustamine on nagu kliimausklike mantra - kujutlusvõime tulemusena luuakse mingid nägemused missugune on maailm kui temperatuur on +1, +2, +3, +4, +5, +6 jne kraadi üle praeguse ja võetakse (teaduslikule meetodile au andes) arvesse tõepoolest kõik mida suudetakse oma pisikeses arus ette näha ja minevikuandmetel põhinevatel loogilistel konstruktsioonidel tuletada, ent mis on selle tulemusel saadud ennustuste korrelatsioon tegelikkusega? Kas on sellisel meetodil saadud tulemused tõepoolest reprodutseeritavad (seega kontrollitavad), või käib ikka mingi häma "uutest faktoritest" mida ei võetud arvesse ja valedest eeldustest mis viisid valede järeldusteni? Mina kaldun arvama, et tegu on pigem hookus-pookusega ja selles mõttes on kliimateadus nagu börs või majandusprognoosid.
3. Vastuväide: "Aga suures plaanis on ju trendid näha ja üsna suure tõenäosusega ennustatavad?"
Võibolla on, aga võibolla ei ole. Ma siiski olen seisukohal, et kui maailma kliimateadlaste konsensus väidab, et 90% tõenäosusega on inimene praeguse globaalse soojenemise põhjustaja, siis...see on fakt ja sellega ma vaidlema ei hakka. Kas aga tegelikult on globaalne soojenemine inimtekkelise põhjusega, selles ma nii kindel ei ole.
Näide 1
OMX Tallinn börsiindeks vs S&P okt keskelt kuni praeguseni
Korrelatsioon suht väike.. samas, muutke ajavahemikku ja on leitav väga suure korrelatsiooniga perioode.
Kui inimkond oleks nagu üks indiviid, siis praegune kliimatemaatika diagnoositaks psühholoogide poolt neurootiliseks käitumiseks. Jah, see käitumine on vastutustundlik. Jah, see käitumine on ettevaatav, tuleviku pärast mures. Kindlasti on see käitumine kasulik eeldusel, et on AGW (Antropogenic Global Warming).
Samas tundub see neurootiline käitumine mulle siiski stiilis: eesmärk pühitseb abinõu. Eesmärk siinjuures on minu meelest tarbija väärtuste muutmine, nn. globaalse teadlikkuse tõstmine teemal ressursid on piiratud. Abinõuks on valitud väga kaalukas argument: inimese tegevus on põhjustanud globaalse soojenemise. Nimeta mulle tänapäeva maailmas mõni muu meetod nii keeruka ülesande (kui inimkonna väärtuste muutmise lühema perioodi kui 1-2 põlvkonna jooksul - sest nõndaviisi toimub see loomulikul teel) lahendamiseks kui poliitika (sanktsioonid maksude ja tasude näol) ning teadus kui poliitika tööriist, mis peab pakkuma tõestuse, et nii on?
. . the consequences would be unimaginable. Permanent fuel shortages would tip the world into a generations-long economic depression. Millions would lose their jobs as industry implodes. Farm tractors would be idled for lack of fuel, triggering massive famines. Energy wars would flare. And carless suburbanites would trudge to their nearest big box stores, not to buy Chinese made clothing transported cheaply across the globe, but to scavenge glass and copper wire from abandoned buildings.
. . . when the truth can no longer be obscured, the price will spike, the economy nosedive, and the underpinnings of our civilization will start tumbling like dominos. "The price of houses will collapse. Stock markets will crash. Within a short period, human wealth -- little more than a pile of paper at the best of times, even with the confidence about the future high among traders -- will shrivel." There will be emergency summits, diplomatic initiatives, urgent exploration efforts, but the turmoil will not subside. Thousands of companies will go bankrupt, and millions will be unemployed. "Once affluent cities with street cafés will have queues at soup kitchens and armies of beggars. The crime rate will soar. The earth has always been a dangerous place, but now it will become a tinderbox."
By 2010, predicts Leggett, democracy will be on the run . . . economic hardship will bring out the worst in people. Fascists will rise, feeding on the anger of the newly poor and whipping up support. These new rulers will find the tools of repression -- emergency laws, prison camps, a relaxed attitude toward torture -- already in place, courtesy of the war on terror.
And if that scenario isn't nightmarish enough, Leggett predicts that "Big Oversight Number One" -- climate change -- will be simultaneously making its presence felt "with a vengeance." On the heels of their rapid financial ruin, people "will now watch aghast as their food and water supplies dwindle in the face of a climate going awry." Prolonged droughts will spread, decimating harvests.
Kuidas sellesse teooriasse suhtuda? Ma lugesin teema kohta põhjalikumalt 3-4 aastat tagasi ja järeldasin, et teooria ise tundus enam-vähem pädev, aga suure tõenäosusega minu eluajal 5 miljardit inimest välja ei sure (kuna leitakse uusi naftavälju, jne,). Ainsaks päästerõngaks oleks tehnoloogia, mida hetkel veel ei ole. Viimastel aastatel pole arenguid jälginud, peaks asja üle vaatama :)
Ja veel - mida üldse fossiilkütustest arvata? Mulle tundub, et olenemata CO2 maksudest või misiganes poliitikast, see pumbatakse nagunii maast välja ja kasutatakse ära. Ja kui siis pole uut tehnoloogiat...
