Carbon Capture Report

Kui juhtumisi pole juba läbi töötatud (Cinoomi poolt), siis üks teemakohane sait, kuhu jookseb hullult statistikat kokku, kus saab segaseks minemiseni  analüütikat teha...

http://www.carboncapturereport.org/about.html

About the Carbon Capture Report

The Carbon Capture Report (http://www.carboncapturereport.org/) is a free and open service of the University of Illinois devoted to being the preeminent global resource for tracking worldwide perception and developments in Climate Change, Carbon Capture, Carbon Credits, Alternative Energy, Renewable Energy, Green Energy, Biofuels, Geothermal, Hydroelectric, Natural Gas, Nuclear, Solar, Wind, Coal, and Oil. With subscribers in more than 80 countries the Report has become the go-to resource for daily insight into the global media discourse.

Contact

For questions or to contact the Carbon Capture Report, please email the Project Director, Kalev Leetaru at leetaru@illinois.edu.

Leadership

The Carbon Capture Report is overseen by an experienced leadership team with a combined half-century in media analysis and the energy industries. Meet the Leadership.

News Rethought

Learn more about this new technology platform from the University of Illinois that powers the Carbon Capture Report. About News Rethought.

Technology

The Carbon Capture Report builds on more than a decade of work at the University of Illinois and National Center for Supercomputing Applications (the birthplace of the modern web) leveraging some of the most powerful supercomputers in the world to synthesize the global news media and extract new meaning from it on behalf of industry and government. About the Technology.

The Illinois Advantage

It was at the University of Illinois that the modern web was born (Mosaic) and that many of today's social media concepts were invented (PLATO), while its National Center for Supercomputing Applications founded the United States academic supercomputing program. Illinois is therefore uniquely suited to advancing the state of the art in understanding public perception of energy in the global sphere, as the institution that brought much of the underpinnings that support this interaction to the world in the first place.

Norwegian Company Designs Giant 10MW Wind Turbine

The size demands an entirely new offshore wind design

A majority of the wind farms in the United States use 2.5 megawatt wind turbines, and recent technology has introduced even larger turbines at 5 megawatts. Europe, on the other hand, is racing ahead of the game with the largest wind turbine yet - 10 megawatts. And it may be changing the way wind turbines are designed altogether.  
Europe has seen a lot of advantages to building larger wind turbines, such as avoiding environmental issues by using larger turbines in deeper waters. There is less of a risk of encountering environmental problems the further offshore the turbines are located. Europe seems to build larger turbines as the water grows deeper, as well. 
Another advantage to building larger turbines is the cost. The cost per megawatt decreases as the the size of the wind turbine increases, which is a helpful advantage when building a wind turbine that is equivalent to a 30 story building in size.
The 533 foot tall wind turbine was designed by Sway, a Norwegian turbine developer, and will have 476 foot long blades. Sway has been working on the design since 2004, but the company is not working on Europe's largest turbine alone. It is partnering with Norwegian state utility Enova and UK-based Clipper Marine to bring the 10 megawatt monster turbine to life.
The giant turbine certainly dwarfs the 2.5 megawatt and the newer 5 megawatt turbines being used now. In fact, it is so large that it requires a whole new offshore wind design. 
The new design does not attach the wind turbine to the sea floor like smaller models. This 10 megawatt turbine, while giant in size, will be lightweight enough to "sway" around a fixed base and float in the ocean. It also has the ability to swivel on this base to produce energy when the direction of the wind changes.
"This is pioneering stuff," said Feargal Brennan, head of offshore, process and energy engineering at Cranfield University. "I believe 10MW turbines are right on the limit of our knowledge; they may even prove to be over the limit. We may find that they work for several years and then start to develop problems. Will 10MW turbines still be working after 10, 15, 20 years of operation?"
In an attempt to answer that question, developers will use a smaller turbine to test the fixed base design. This "smaller" turbine will be 5 megawatts, which is still large in terms of what is being used today. If the test proves that this new system will work for the larger 10 megawatt wind turbine, this could be a new beginning for offshore wind energy. These systems would be far enough off shore to where they would not be noticed from land, send electricity to land through cable lines at the sea floor, just like internet cables.
While Sway, Clipper Marine and Enova are on their way with this development, they're not the only ones. According to other reports, British company Wind Power Limited has recently exposed the details its new 10 megawatt offshore wind generator, called Aerogenerator X. This unit is expected to reach completion by 2013 or 2014, and will generate enough electricity for 5,000 - 10,000 homes. 

http://www.dailytech.com/Norwegian+Company+Designs+Giant+10MW+Wind+Turbine/article19275.htm

Maapõuest leitakse uusi triljoneid

Maapõuest leitakse uusi triljoneid

Kristjan Kaar

11. mai 2010, 10:49

Ilmselt tuleb paljudele uudisena, et erinevate maavarade maapõuest kaevandamine on paljastanud hiigelsuured maagaasivarud kiltkivis. Toetudes sektori prognoosidele võib ainuüksi Põhja-Ameerikas leiduda ca 1,000 triljonit kuupjalga puurimisvalmis maagaasi – enam kui riigi nõudlus järgmiseks 45 aastaks. Euroopa maagaasi varudeks hinnatakse 200 triljonit kuupjalga.

Kiltkivis leiduva gaasi potentsiaalidest on investorid teadlikud juba pikemat aega. Lihtsalt välja ei olnud saadaval madalahinnalist tehnoloogiat, millega sellest kasu lõigata. Esimene teadaolev horisontaalne puurauk tehti kiltkivisse 1929. aastal Texases, kuid kasumlikuks muutus uuenduslik lahendus alles vahemikul 2005 – 2008, kui fossiilsete kütuste kibekiire hinnatõus põhjustas puurimisseadmete ülepakkumise. Tänu kaasaeglsele tehnoloogiale ning selle mõistlikule hinnale võib täna USAs paiknevast The Haynesville kiltkivist saadava kildagaasi ekstraheerimise hind ulatuda $3 ühe Btu (British thermal unit) kohta. Võrdluseks võib tuua, et 1990ndatel oli Barnetti kiltkivis leiduva gaasi puurimise kulu aga ca $5 Btu kohta. Analüütikud on aga optimistlikud ning prognoosivad, et paari aastaga võib see langeda vaid paarile dollarile Btu kohta.

Vaatamata vähenevale, praegust tehnoloogiat arvestades puuritavatele USA maagaasivarudele on IEA (International Energy Agency) veendunud, et ameeriklased on võimelised oma maagaasi tootmist kahekordistama, kui ebakonventsionaalsed (eriti kildagaasi) varud võetaks efektiivselt kasutusele. Nimelt on kildagaasi tootmine vaid paari aastaga näidanud hämmastavat kasvu ning täna räägime me sellest, kui riigi kõige olulisemast nii-öelda ebakonventsionaalsest maavarast – seda tänu kildagaasi varude suurusele kui ka hüppelise sammu teinud tehnoloogia tõttu, mis parandab ligipääsetavust kiltkivile. IEA prognoosib, et USA kildagaasi varud võivad aastaks 2030 moodustada koguni 60% tervest riigi gaasivarust ja 15% terve maailma gaasivarudest (teadaolevatest varudest moodustad kildagaas täna vaid 3%).

USA maagaasi tootmine (triljonit kuuplajga)

Allikas: Standard & Poor's

Texase A&M Ülikool avaldas 2007. aastal arvamust, et uue kildagaasi puurimistehnoloogia kasutuselevõtt ainuüksi USAs võib tõsta maailma gaasivarusid 9x ehk 16,000 triljonile kuupjalale, mis on ümardatult 450 triljonit kuupmeetrit. The U.S. Federal Regulator Comission on samuti veendumusel, et tänu kildagaasile ei vajata USAs enam ühtegi uut kivisöe ega ka tuumaelektrijaama. The U.S. Energy Deparmentil on veidi realistlikum prognoos – kildagaas võib vähemalt 20 aasta pärast rahldada pool Ameerika energianõudlusest.

Mis on ebakonventsionaalne maagaas?

Ebakonventsionaalseks maagaasiks kutsutakse sisuliselt maapõuest raskesti kättesaadavaid süsivesinikke, mida on viimastel aastatel hakatud puurima tänu uuenduslikule puurimistehnoloogiale ja kõrgele toornafta hinnale, mis pakub mõistlikku kasumimarginaali. Ebakonventsionaalse maagaasi hulka liigitatakse tahke gaas (leidub vähese läbilaskmisvõimega kivimite sees olevates nii-öelda õhuaukudes), kivisöekihi metaan (gaas, mis on peidus kivisöe pragudes) ja kildagaas (selline gaas pärineb kiltkivist, või argilliidist, mis asuvad settebasseinis).

Kildagaasi ekstraheerimine kiltkivist on aga keerukas protsess, mis sisaldab endas hüdraulilist purustamist ja maasügavustes horisontaalset puurumist. Nii-öelda purustamine näeb välja selliselt, et kiltkivisse pumbatakse kõrgsurve vett, liiva, ja erinevaid kemikaale. Nii purustatakse kiltkivi, mille tagajärjel eraldub maagaas. Kiltkivi leidub maapõues nii-öelda ribadena ning horisontaalne puurimine võimaldab tekitada üle 3 kilomeetri pikkuse puuraugu, mis tõstab aga oluliselt kaevude tootmisvõimet.

Kildagaas on tekitanud huvi ka USA riigiisade seas. Riigi kildagaasi varud moodustavad 75% terve maailam kildagaasi varudest, mistõttu ei ole ka ime, miks Barack Obama poolt juhitav valitsus otsustas riigile kuuluvad maalapid kildagaasi varude uurimiseks ja uue tehnoloogia arendamiseks taas välja rentida. Tänu seadusemuudatustele ja soodsale energiahindade keskkonnale moodustab täna kildagaasi tootmine 10% tervest USA maagaasi tootmisest. Veel 2000. aastal oli numbriks vaid 1%. Seega on USAs praegust tarbimisintensiivsust arvestades 100 aasta jagu maagaasi varusid. Standard & Poor’s on oma klientidele andnud selgelt mõista, et eriti OECD väliste riikide üha kasvav energianõudlus ja üha suurenev maagaasi pakkumine võib pakkuda suurepärast investeerimisvõimalust just kildagaasi tootjatesse. Eriti peetakse silmas aga USA ettevõtteid, kuna kohalike energiatootjate tehnoloogilised lahendused on läbinud kiire arenguprotsessi ning riigi käsutuses on maailma suurimad seni avastatud kildagaasi varud. Investeerimisteesi toetamiseks võime tuua ka lihtsa näite: 2009. aastal omandas Exxon Mobil uudset tehnoloogiat kasutava ebakonventsionaalse maagaasi tootja XTO Energy.

Millised on väljavaated rahvusvahelistel turgudel?

Tõepoolest, eelpool mainitut lugedes võib jääda mulje, et gaasi on lademetes ja maavara jätkub igaveseks. Paraku vaatamata rikkalikule varubaasile on IEA tõdenud, et toetudes 600 gaasivälja põhjalikule tootmisvõime ning ammendamise (eelmainitud gaasiväljad moodustavad 55% praegusest maagaasi tootmisest) analüüsile on pooled praegustest maagaasiväljadest vaja 2030. aastaks väja vahetada, et rahuldada maailmanõudlust.

Selge on see, et kildagaas on kogumas hoogsasti populaarsust vähemasti Ameerikas. Mujal maailmas on olukord aga kardinaalselt teine ning ainuke Euroopa riik, mis on suutnud piltlikult öeldes USA jalajälgedesse astuda on Norra, kus kildagaasi tootmine on riigi oluline sissetulekuallikas ja tootmismahud on kasvanud igal aastal. Kohalike sõnul võib Norras kildagaasi tootmine ajavahemikul 2015 – 2025 kasvada koguni 8% aastas. Hoopis teistsugune näeb olukord välja Suurbritannias, kus maagaasi tootmise väheneb 2015. aastaks 40% võrra ning 2030. aastaks koguni 55% võrra. Teise juhtiva Euroopa maagaasitootja Hollandi tootmismahud vähenevad 2030. aastaks 49% võrra.

Riskid keskkonnale

Kildagaasi ekstraheerimiseks on maapõue vaja pumbata miljonite liitrite kaupa benseeniga leotatud liiva, mis segatakse hüdrokloriidhappega ja toksiliste kemikaalidega. Selline protseduur ohustab selgelt põhjavett. Näiteks 2009. aasta lõpul peatas The Department of Environmental Protection Pennsylvania osariigis sealse ettevõtte Cabot Oil & Gas tegevuse, kuna põhjavette lekkis ca 4,000 liitri jagu reostatud vett.

http://www.lhv.ee/news/index.cfm?id=1212570

"Thermopower waves"

The storage and generation of electricity is a hotbed of scientific study around the world. New and improved methods of storing electricity have a myriad of potential uses from phones and laptops that run longer to new electric vehicles with much greater driving range.

At the center of much of the research in the storage and generation of power in batteries and other devices are carbon nanotubes. The carbon nanotube has been studied for decades and new advances over the last few years have made the nanotubes easier to produce and have offered breakthroughs in the use of carbon nanotubes. Scientists at Rice University made a breakthrough in carbon nanotube processing in November of 2009 that uses processes similar to those that have been employed in the plastics industry to make the production of carbon nanotubes in bulk much easier.

Researchers in late 2009 also found that defective carbon nanotubes are more efficient at storing energy than carbon nanotubes that are uniform in size. In February 2010, Bayer announced that it was opening the world's largest carbon nanotube production facility to develop carbon nanotubes dubbed "Baytubes" using multi-wall carbon nanotube technology. The facility is expected to produce about 200 metric tons of nanotubes each year.

Now, a team of researchers at MIT have announced that they have made a new breakthrough for producing electricity with carbon nanotubes. The discovery may one day lead to a myriad of new devices such as sensors the size of dust that can be dispersed in air to monitor the environment or the tech might lead to implantable devices that produce their own power. The researchers discovered a phenomenon that was previously unknown that produces powerful waved of energy that shoots though carbon nanotubes, producing electricity.

The team of researchers called the phenomenon "thermopower waves." MIT's Michael Strano, the Charles and Hilda Roddey Professor of Chemical Engineering, and senior author of the paper reporting the findings said, "[Thermopower waves] opens up a new area of energy research, which is rare."

The thermal wave is a moving pulse of heat that travels along the microscopic carbon nanotubes and drives electrons along with it creating an electrical current. The team coated carbon nanotubes with a highly reactive fuel that produces heat as it decomposes. The fuel was ignited at one end of the nanotube with a laser beam or high-voltage spark.

The resulting ignition created a fast moving thermal wave that travels about 10,000 times faster than the normal speed of the reaction according to the team. The temperature of the ring of heat reaches about 3,000 kelvins, pushing electrons along the tube creating a substantial electrical current. Strano says that the combustion waves have been mathematically studied for more than a hundred years, but he claims to be the first to predict that the combustion waves could be guided by a nanotube or nanowire and push an electrical current along the wire.

Strano says, "[In early experiments] lo and behold, we were really surprised by the size of the resulting voltage peak." He continued saying, "There's something else happening here. We call it electron entrainment since part of the current appears to scale with wave velocity.

Strano says that since the discovery is so new it is hard to predict how it could be used in practical application. The team plans to conduct more research using different kinds of reactive materials for the fuel coating and the team suspects that by using other materials for the coating the front of the wave could oscillate to produce an alternating current. The team points out that most of the power generated with the new method is given off as light and heat and work is ongoing to make the process more efficient.

http://www.dailytech.com/MIT+Researchers+Discover+New+Electricity+Production+Method/article17841.htm 

Prügist saab energiat, ehitusmaterjali ja vett

Mitte, et see uudis olek, aga konkreetsed numbrid teevad ettekujutuse asjast palju ilmekamaks. Tõenäosus, et selline asi massilisemaks ei kujune, on väga väike. Jätkusuutlik (globaalne) "Organism" (kus inimesed on "ensüümid" ja maavarad/ressursid on "toitained" organismile) peab olema suuteline töötlema oma sitta nii, et ta sinna sisse ära ei sure.

 

Why Let it go to Waste? Enerkem Leaps Ahead With Trash-to-Gas Plans

Talk about good news!

http://www.epl.ee/artikkel/492934

Eesti hakkab diislikütust tootma

Avalda arvamust Seitsme aasta pärast toodetakse kogu Eestis vajaminev diislikütus kodumaa tööstustes.

Andres Reimer   02. märts 2010 08:00

Teie nimi
Teie e-post
Sõbra nimi
Sõbra e-mail
Teade

Eesti Energia Õlitööstuse juhatuse esimees Igor Kond näitab vana õlitehase katuselt platsi, kus alustatakse aprillis Enefiti tehnoloogiaga õlitehase ehitust. Auvere metsadesse rajatakse järjestikku kuni neli õlitehast, samuti tuleb sinna 2015. aas Foto: Andres Reimer

Ida-Virumaa õlitööstused laovad alust Eesti majandusedu taassünnile – uutele õlitehastele. Lähiaastatel ehitavad keemiatöösturid vähemalt neli uut õliseadet, mis mitmekordistab Eesti õliseadmete arvu. Juba 2015. aastaks toodame nii palju põlevkiviõli, et ehitada rafineerimistehas diislikütuse tootmiseks.

Tosin aastat tagasi vaatasid Eesti töösturid põlevkiviõli tehastele kui risule, sest nafta hind oli madal ja roostetanud seadmed paistsid keskkonnareostusena. Eesti Energia kaalus Eesti Elektrijaama õlitehase saagimist vanarauaks. Viru Keemia Grupp müüs Kiviõli keemiatehase tööstuskaugele Ida-Virumaa transpordiettevõtjale Toomas Tammele.

Nüüd huugavad uuendatud vanad tehased täie võimsusega ning Auveres ja Kohtla-Järvel valmivad ehitusplatsid uute tehaste püstitamiseks. Põlevkiviõli tootmine tasub vanade seadmetega ära nafta 40-dollarilise maailmaturu barrelihinna juures, uute tehaste rajamise muudab mõttekaks 60-dollariline hind. Praegu kõigub nafta hind 80 dollari piirimail.


Ehitada üksi või kaasata teisi


Eesti Energia Õlitööstus alustab tänavu Auvere metsa ligi kolm miljardit krooni maksva Enefiti tootmisseadme püstitamist. Peatöövõtja, rahvusvaheline tehnoloogiafirma Outotec annab lõviosa töid Eesti alltöövõtjatele. Ehituse tipphetkel töötab platsil tuhat ehitajat. Kui tehas kahe aasta pärast valmib, toodab ta aastas 220 000 tonni õli ja annab tööd sajale inimesele.

Esimese Enefiti järel ehitatakse kohe kaks samasugust lisaks. Neljanda Enefiti ehitamine sõltub sellest, kas Eesti Energia seab eesmärgiks rafineerimistehase ehitamise üksinda või kaasab teised Eesti õlitootjad. Seni tegeleb Eesti Energia tehase äriliste ja tehnoloogiliste näitajate arvutamisega.

Detsembris avas Viru Keemia Grupp Kohtla-Järvel 120 000-tonnise aastavõimsusega tehase Petroter. Praegu tehast häälestatakse. Kui tehnoloogia end õigustab, asub ettevõte tuleval aastal seadmeid üksteise kõrvale kloonima. Aastas tahetakse jõuda 450 000 tonni õli tootmiseni.

Diislikütuse tootmisest unistavad kõik Eesti õlitootjad, kuid Eesti Energia on ainuke, kel jätkub võimalusi ja ambitsiooni tehase ehitamiseks üksi. Viru Keemia Grupp soovib osaleda, kuid ei jõua projekti üksi vedada.

Kui Eesti Energia jätab konkureerivad õlitootjad osanike seast välja, peavad need hakkama rafineerimisteenust ostma või leppima odava põlevkiviõli müügiga katlamajadele või laevade punkerdamise firmadele.


Kommentaar

Helle Kirs-Toiger

Eesti Statoili peadirektor


„Kui põlevkividiisel vastab Euroopa Liidu kvaliteedinõuetele, siis on ta Eesti kütuse jaekettides teretulnud. Kohalik diislikütus meeldib, sest me ei pea seda Norrast tankeriga vedama. Piisab, kui saadame auto Narva. Transpordikulude arvel võib selline diislikütus kujuneda Eestis seni müüdavast diislikütusest odavamaks. Kuna kütust hakatakse tootma kasumi nimel, kujundab tema hinna ikkagi nafta maailmaturu hind. Samuti pole tootjatel kohustust seda üksnes Eestis müüa. Põlevkiviõlist toodetava diislikütuse puhul tõuseb peamiseks küsimus, mis seisis ka biodiisli tootjate ees: kas Eesti tehased suudavad toota piisavalt palju?”


Kolm õlitehast


Eesti Energia

Enefiti tehnoloogia

•• Eesti Energia Õlitööstus kavatseb läbimurret mitte nii-võrd õlitoodete turule, kuivõrd juhtrolli maailma põlevkivitehnoloogia äris.

•• Tõenäoliselt kujuneb põlevkiviõli tehasest Enefiti rahvusvaheline kaubamärk nagu Caterpillar rasketehnika turul või Nokia mobiiltelefonide seas.

•• Auvere tootmiskompleksi saab pakkida dokumendikausta ja „kloonida” Ameerikas, Aasias või Aafrikas.


Viru Keemia Grupp

Petroteri tehnoloogia

•• Kohtla-Järvele püstitatav Petroteri-nimeline õliseade on mõeldud mugavaks ja käepäraseks tootmisüksuseks, millel puudub tehnoloogilise revolutsiooni lipuhoidja püüdlus.

•• Detsembris avatud tehas loodetakse kevadeks tööle häälestada ja panna rahamasinana tiksuma. Seejärel saab asuda järgnevate samasuguste seadmete püstitamisele Kohtla-Järvele, kuid tõenäoliselt ka Ukrainasse.


Kiviõli Keemiatööstus

UTT-500

•• Kiviõli üritab kasutusele võtta 30 aastat tagasi tehnoloogiauuringuteks loodud väikese võimsusega katseseadet UTT-500, mis paistab konkurentide arendustega võrreldes nagu rehepeksu-masin John Deere’i kombaini kõrval.

•• Ajakirjanikke vältiv omanik näib keskenduvat ettevõtte müümise probleemidele, jättes tehnoloogiainvesteeringud tagaplaanile.

•• Toomas Tamm soovis tehase kolme miljardi krooniga müüa õli kokkuostjale Select Oilile, kuid läks selle omaniku Nikolai Reismanniga leppimatult tülli.

•• Kiviõli argipäeva täidavad pankrotilõksud, kriminaalsüüdistused ja saboteerivad maaostud.

Tuuleturbiini energiabilanss

Taanis paiknev maailma suurim tuuleturbiinide tootja Vestas Wind System on teinud mitme oma turbiini kohta elutsüklianalüüsi ja väidab, et firma 3MW turbiin genereerib töötamisel ca 7 kuuga samas koguses taastuvenergiat, mis on kulunud antud turbiini tootmise jaoks.

https://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=106886&start=401#427

Bill Gates @ TED: We Need An Energy Miracle

By Katie Fehrenbacher

5 comments

Tweet This (38)

Posted February 12th, 2010 at 1:22 pm in Automotive, clean power

I love Twitter. As Bill Gates started his talk at TED, the exclusive tech conference, Twitter (#TED) exploded with amazing quotes and tidbits from a talk Bill Gates just gave on climate change and energy innovation. “Wanted: Energy Miracles,” read the screen that Gates presented on the screen at one point behind him (via twitterpics), as he said the world needs thousands of companies delivering innovation on clean power including solar thermal, solar PV, batteries and nuclear.
Unlike with information technology, there is a deadline for the innovation in clean power, and “We must innovate our way to zero CO2 emissions,” said Gates, (via @CNN). Greentech entrepreneur Bill Gross, who tweeted from TED, and whom Gates gave a shoutout to during his speech, said: “Bill Gates believes we have 20 years to invent and 20 years to deploy – that’s sort of the deadline we have to solve this crisis.” “If I only had 1 wish for the next 50 years, it’d be to invent the thing that halves the cost of CO2,” said Gates (via @CNN).
Gates addressed a few technologies specifically. He said we need more battery innovation: “All the batteries we make now store less than 10 min of all the energy (in world) ..we need a big breakthrough,” (via @CNN). He also gave a nod to nuclear power, and mentioned TerraPower, a nuclear reactor design that can use depleted uranium. He also said he is working on a nuclear company with Nathan Myhrvold.
While Gates speech was a very high-level overview of the climate change problem and energy innovation, clearly the members of the audience who were tweeting his quotes were inspired. “I’d rather see cheaper, clean energy developed than pick the next presidents or come up with a miracle vaccine,” said Gates at one point (via @CNN). “Bill Gates is the next Al Gore?” tweeted one audience member. At the end of the talk Gates received a standing ovation.

Allikas: http://earth2tech.com/2010/02/12/bill-gates-ted-we-need-an-energy-miracle/?utm_source=gigaom&utm_medium=recent-posts

Nissan LEAF detsembrist müügil

Nissan LEAF EV Deliveries to Start in December, Pricing Similar to Base Prius
Brandon Hill (Blog) - February 12, 2010 8:48 AM

---

Print

E-mail

del.icio.us

38 comment(s) - last by Jyncu5.. on Feb 13 at 9:59 AM

---

Nissan LEAF

Nissan to be aggressive with LEAF pricing

Nissan is revealing a few more details about the buying process and deliveries for its upcoming LEAF fully-electric vehicle. Nissan announced yesterday that potential customers can begin putting down $100 deposits on the LEAF starting in April -- to be the first to get news about when the exact date in April deposits will be taken, Nissan recommends that you sign up at thiswebsite.

In August, Nissan will begin taking firm orders for the LEAF. Finally, in December, deliveries of the first LEAF EVs will take place around the same time in the United States, Japan, and Europe.

For inquiring minds, the battery pack will be included in the purchase price of the LEAF contrary to previous reports and speculation on the subject. Speaking of pricing, a Nissan spokesman claims that the official price of the LEAF -- which will also be announced in April -- will be close to that of a base model Toyota Prius. Toyota's Prius currently retails for just under $23,000 in the United States, so that would be an astonishing feat for the Japanese automaker.

We're more inclined to be believe that the "low 20s" price tag is after a $7,500 federal tax credit which is sure to attract quite a few buyers. However, if the price tag is before the $7,500 credit, Nissan dealerships might have trouble keeping up with demand for the compact hatchback.

"The Nissan LEAF purchase process is effortless, transparent and accessible, offering value with a one-stop-shop approach for everything related to the car, including the assessment, permitting and installation of in-home battery charging units," said Carlos Tavares, Chairman, Nissan Americas. "We want everyone to feel good about having a car that is affordable, fun to drive and good for the environment."

The Nissan LEAF uses a 24kWh lithium-ion battery pack and an 80kW electric motor (107hp). The vehicle has a maximum range of 100 miles and can travel at up to 87 mph which should be fast enough for just about every U.S. market save for Atlanta.

Although not a full-electric vehicle like the LEAF, the Chevrolet Volt will also be vying for a place U.S. customers' garages this year. The Volt will hit the streets in the closing months of 2010 and could be priced in the low $30,000 range after a $7,500 federal tax credit. The Volt has a battery-only range of 40 miles, but can use its gasoline engine/generator to travel an additional 300 miles.

Veomajandus 20 aasta pärast

Minu ja Randroidi kunagine töökaaslane võtab sõna:

Transpordi ja logistika arengut vormivad enim piiratud (kütuse)varud ja kasvav keskkonnateadlikkus, au sisse tõuseb kohalik toode. Kuidas see kujuneb, sellest kirjutab
PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor Eva Jansen

Transpordisektori tulevikku mõjutavad enim nafta hind ning see kas ressursside tarbimine ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale jääb jätkusuutlikkuse piiridesse. Kummagi osas on täpsemaid ennustusi raske teha, kuna arenguid mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju ning nende vastastikkune mõju keeruline.
Toornafta hind on ajalooliselt olnud äärmiselt volatiilne, tõustes alles hiljuti kahe aastaga 40 dollarilt 140-le ning on üllatav kui (suhteliselt) valutult ettevõtted nii Eestis kui välismaal sellest põhjustatud autokütuse hinnatõusu vastu võtsid. On aga üsna kindel, et hinnatõusud ja hinnakõikumised kiirendavad innovatsiooni, mis viib pöördumatult naftast toodetud kütuste enimeelistatud staatuse kadumiseni. Vaid vähesed arvavad, et fossiilsetel kütustel oleks kaugemas perspektiivis tulevikku – ennem on küsimus selles, kas murrang leiab aset pigem lähema 20 või 200 aasta jooksul.

Kopenhaageni kliimakõneluste suhteline ebaõnnestumine näitas ka selgelt, et kasvuhoonegaaside vähendamine ja muud jätkusuutlikkusele suunatud algatused ei ole arengumaade poolt sugugi ühemõtteliselt tunnustatud ettevõtmised. Ühelt poolt võivad need algatused juba olla hiljaks jäänud, sest saastamise „inerts“ on väga suur. Teiselt poolt võib hiljaksjäämise tajumine tekitada ka olukorra, kus üleminek uutele tehnoloogiatele toimub olulise riikliku surve mõjul ning lühikese aja jooksul.
Vaatleme eelöeldu valguses, millised on tänasega võrreldes tõenäolisemad ja suurima mõjuga muutused, mis transpordi- ja logistikasektoris aastaks 2030 on aset leidnud

Kaubatarnete täielik reaalaja-kontroll
Eksperdid ei kahtle, et GPS ja RFID kiibid (või neid asendav sama eesmärki täitev tehnoloogia) on 20 aasta pärast absoluutne tööstusharu norm. Lausandmetöötluse (ubiquitous computing s.t. andmetöötluse integreerimine kogu keskkonda) kasutamine võimaldab Interneti-rakenduste vahendusel igal hetkel omada ja jagada täielikku ülevaadet eri objektide asukoha, teekonna ja keskkonnatingimuste kohta ning kui täna juhib saadetiste ja ladustatavate objektide protsessi tarkvara ja automaatika, siis tulevikus jagavad raadio-kiipidega varustatud pakid ja konteinerid süsteemile ise „käske“. Eelkirjeldatu eesmärgiks on mõistagi suurem kiirus, täpsus ja paindlikkus s.t. efektiivsus ning ettevõtete konkurentsieeliseks kõike seda võimaldav tehnoloogiline ressurss.

Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale:
Kliima soojenemist põhjustavate keskkonnamõjude vähendamine soovitaval määral läheb hinnanguliselt maksma 600 miljardit kuni 1,5 triljonit dollarit aastas. Sellest summast vaid 10-20% saab lähtuma valitsuste otseinvesteeringutest ning ülejäänu tuleb kinni maksta ettevõtetel ja/või tarbijatel. Näib üsna tõenäoline, et transpordi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside eest tuleb rahakotti kergendama hakata tarbijatel, transpordiettevõtted peavad aga haldama saastekulude hindamist, jaotamist ja administreerimist ning kandma sellest lähtuvaid lisakulusid. Kaugemas tulevikus võib transpordiettevõtteid aga oodata ees ka kõikide muude keskkonnamõjude s.h. lämmastikuühendite, aga miks mitte ka mürasaaste mõju hindamine.

Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse
Eelmises punktis kirjeldatud hinnatõusust, aga ka tarbijate üldisest kasvavast keskkonnateadlikkusest võib kujuneda tõeline kaigas globaliseerumisratta kodarates. Kui transpordikulud keskkonnamaksude tõttu tõusevad, suureneb kodumaise toodangu konkurentsivõime ning mida väiksemad tarnemahud, seda kallimaks kujuneb omahind. Rikaste riikide jaoks võib probleemiks saada näiteks banaanide ja mangode hind või kättesaadavus, vaesemad riigid võivad aga ilma jääda olulistest eksporttuludest. Transpordi- ja logistikasektori jaoks tähendaks selle arengu teostumine aga olulist ümberprofileerumise ja lokaliseerumise vajadust.

Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt
Inimjuhtimist mittevajavate transpordivahendite potentsiaal on väga suur ning selles suunas liikuv tehnoloogiline areng kiire, näiteks sõiduautode automaatne parkimissüsteem või lennujaamade täisautomaatsed pagasikärud. Enne aga, kui juhita kaubaveoauto maanteele või linnaliiklusesse saata, on vaja veel mitmeid tehnoloogilisi uuendusi ning eeldatavalt väga suuri investeeringuid infrastruktuuri. Ometigi on suuremast täpsusest ja efektiivsusest saadav võimalik konkurentsieelis ettevõtete jaoks suure potentsiaaliga.

Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks
Suurenevad transpordikulud sunnivad transpordiettevõtteid kasutusele võtma ka suuremaid veovahendeid. See suundumus on eriti ilmne kaubalaevanduses, kus uusi ülisuuri konteinerlaevu ehitatakse aina suuremate mõõtmetega. Kui veel mõni aasta tagasi liigitati 6000 suurt merekonteinerit (TEU) mahutavaid laevu „suurteks“, siis tänaste suurimate laevade mahutavus on juba 15 000 TEU ning kavandatavad, kuni 22 000 TEU mahtuvusega megalaevad peaksid transpordikulusid ühiku kohta veelgi vähendama. Sama tendents puudutab ka veoautosid ja transpordilennukeid, ehkki siin on infrastruktuurist tulenevad piirangud ilmsemad ning lähema 20 aasta jooksul ei usuta, et tänaste kõige suuremate veokite-lennukite mõõtmed ületatakse.
 Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers’i uuringul Transportation & Logistics 2030: How will supply chains evolve in an energy-constrained, low carbon world?

Bound to burn!

If we’re truly worried about carbon, we must instead approach it as if the emissions originated in an annual eruption of Mount Krakatoa. Don’t try to persuade the volcano to sign a treaty promising to stop. Focus instead on what might be done to protect and promote the planet’s carbon sinks—the systems that suck carbon back out of the air and bury it.

Hea artikkel.