Carbon Capture Report

Kui juhtumisi pole juba läbi töötatud (Cinoomi poolt), siis üks teemakohane sait, kuhu jookseb hullult statistikat kokku, kus saab segaseks minemiseni  analüütikat teha...

http://www.carboncapturereport.org/about.html

About the Carbon Capture Report

The Carbon Capture Report (http://www.carboncapturereport.org/) is a free and open service of the University of Illinois devoted to being the preeminent global resource for tracking worldwide perception and developments in Climate Change, Carbon Capture, Carbon Credits, Alternative Energy, Renewable Energy, Green Energy, Biofuels, Geothermal, Hydroelectric, Natural Gas, Nuclear, Solar, Wind, Coal, and Oil. With subscribers in more than 80 countries the Report has become the go-to resource for daily insight into the global media discourse.

Contact

For questions or to contact the Carbon Capture Report, please email the Project Director, Kalev Leetaru at leetaru@illinois.edu.

Leadership

The Carbon Capture Report is overseen by an experienced leadership team with a combined half-century in media analysis and the energy industries. Meet the Leadership.

News Rethought

Learn more about this new technology platform from the University of Illinois that powers the Carbon Capture Report. About News Rethought.

Technology

The Carbon Capture Report builds on more than a decade of work at the University of Illinois and National Center for Supercomputing Applications (the birthplace of the modern web) leveraging some of the most powerful supercomputers in the world to synthesize the global news media and extract new meaning from it on behalf of industry and government. About the Technology.

The Illinois Advantage

It was at the University of Illinois that the modern web was born (Mosaic) and that many of today's social media concepts were invented (PLATO), while its National Center for Supercomputing Applications founded the United States academic supercomputing program. Illinois is therefore uniquely suited to advancing the state of the art in understanding public perception of energy in the global sphere, as the institution that brought much of the underpinnings that support this interaction to the world in the first place.

Nanotech Coating Produces Electricity From Sewage

http://www.dailytech.com/Nanotech+Coating+Produces+Electricity+From+Sewage/article19130.htm

Could change the face of wastewater treatment

Oregon State University engineers haveapplied new coatings on anodes of microbial electrochemical cells, which heightens their electricity production by 20 times, and is another step closer to producing electricity from sewage. 

The graphite anodes were coated with palladium at one point in order to produce electricity, but that didn't produce quite as much as the nanoparticle layer of gold, which is what increased the electricity production by about 20 times. This is a huge advance toward technology that could both produce levels of electricity and clean biowaste at the same time, ultimately changing the face ofrenewable energy and wastewater treatment. Also, this sort of technology could help treat wastewater in developing nations where an inadequate power supplyprevents proper treatment.

During the course of these experiments, researchers inserted bacteria from sewage into an anode chamber and allowed it to form a biofilm, absorb nutrients and grow. The bacteria releases electrons during this process and fuels electricity production. 

"This is an important step toward our goal," said Frank Chaplen, an associate professor of biological and ecological engineering. "We still need some improvements in design of the cathode chamber, and a better understanding of the interaction between different microbial species. But the new approach is clearly producing more electricity." 

In addition, researchers have reason to believe that an iron nanoparticle coating would increase the electrical output of sewage as much as the layer of gold in some types of bacteria. Also, a "similar approach" could produce hydrogen gas rather than electricity, which could lead to further advancements in hydrogen fuel cell technology for cars as well as treating wastewater. 

"Recent advances in nanofabrication provide a unique opportunity to develop efficient electrode materials due to the remarkable structural, electrical and chemical properties of nanomaterials," said the published research paper. "This study demonstrated that nano-decoration can greatly enhance the performance of microbial anodes."

While more research is required to lower costs and improve efficiency, researchers say this technology has been proven in the laboratory. The study was led by Hong Liu, an assistant professor of biological and ecological engineering, and was published in Biosensors and Bioelectronics.

Volta pöördub näoga filmitööstuse poole

Tundus teemasse, energiasääst ja innovatsioon:

"Miks peaks eestlaste LED parem olema kui praegu kasutatav valgustus? "Kogu võtteplatsi kulu valgustusele ja transpordile väheneks tunduvalt," selgitas Reivik.

Kui praegu on vaja vähemalt kaubabussi, et transportida võtteplatsile vaid valgustuse jaoks vaja minevaid elektrijuhtmeid, siis tulevikus võiks tema sõnul LED-valgustite väiksemate gabariitide ja võimsama valguse tõttu kogu võtteplatsi valgustus ära mahtuda sõiduautosse."

Volta pöördub näoga filmitööstuse poole

28.05.2010, 08:32 Loe kommentaare (7)

3D-kaamera loojatena tuntuks saanud meestel on käsil uus projekt, millega plaanitakse minna valgustama filmitööstust.

Valgustama just selles mõttes, et peaks praeguseid HMI (elavhõbehaliidil põhinevaid) lampe hakkaksid asendama võimsamad, odavamad ja säästlikumad LED-valgustid.

"Tuua välja toode, mis asendaks praegust HMI-valgustit - see vallandaks revolutsiooni ning muudaks filmide tegemise odavamaks," rääkis 3D-kaamera üks looja Kaur Kallas.Kallase sõnul plaanitakse järgmise paari aastaga EASi toetuse abil investeerida 20 miljonit krooni, et välja arendada tehnoloogiliselt täiuslik LED-valgusti prototüüp ja siis seda tootma hakata.

Tootma plaanitakse hakata siinsamas Tallinnas asuvas Volta tehases. "Tootmine jääb kindlasti Eestisse, sest äristruktuur, kus suurem osa tootmisest asub Hiinas, ei ole jätkusuutlik," rääkis Volta tehnikadirektor Madis Reivik.

"Turg on õhuke ja me ei müü oma tooteid lõpptarbijale, vaid filmitööstusele ja nemad peavad Euroopa Liidu toodangut kvaliteetsemaks," lisas Kallas.

Tasub ära juba paari võtteperioodiga

Ühe valgusti hind võiks tulevikus olla alla 1000 euro, mis on praegu kasutatavast valgustusest 30% soodsam. "Tasuvusaeg on sellel tehnoloogial absurdselt lühike ehk mõne võtteperioodiga tasuks investeering juba ära," rääkis Reivik.

Miks peaks eestlaste LED parem olema kui praegu kasutatav valgustus? "Kogu võtteplatsi kulu valgustusele ja transpordile väheneks tunduvalt," selgitas Reivik.

Kui praegu on vaja vähemalt kaubabussi, et transportida võtteplatsile vaid valgustuse jaoks vaja minevaid elektrijuhtmeid, siis tulevikus võiks tema sõnul LED-valgustite väiksemate gabariitide ja võimsama valguse tõttu kogu võtteplatsi valgustus ära mahtuda sõiduautosse.

Aastakäibeks oodatakse tulevikus kuni 100 miljonit

Koostöö Voltaga oli Kallase sõnul soodsaim ning samas ka loogiline lahendus, kuna Baltimaades on tehas ainuke, kellel on LEDdega töötamise kogemus. Reivik lubas, et Volta suudab LED-valgusteid toota 100-1000 tükki päevas, vastavalt sellele, kuidas nõudlust on. "Selleks plaanib Volta laiendada ka tootmisbaasi 5-10 miljoni krooni eest," lisas ta.

LED-valgusti võiks Kallase sõnul tootmisesse jõudmise järel ettevõtmise kasumisse viia 3,5 aastaga ning 10 aastaga loodetakse käibes jõuda 0,8%ni kogu filmivalgustite turust. "Reaalne käive võiks olla 50-100 miljonit krooni aastas," lisas Reivik.

LEDde promomist plaanitakse alustada Ida-Euroopast ja Aasiast, kus filmide eelarve on väiksem ja kulud valgustusele moodustavad eelarvest suurema osa.

"Kui meid seal hästi vastu võetakse, tuleb ka Ameerika järele, sest seal ollakse lihtsalt uute asjade proovimisel vähem riskialtid," põhjendas Kallas. Tema sõnul on varajast prototüüpi tutvustatud ka Poolas filmitehnikat rentivatele firmadele, kel on uue toote vastu suur huvi.

Kommentaarid

Raivo Lugima, Filmimees OÜ suuromanik ja juht

Kui tehnoloogia areneb ja suudetakse luua ja asendada järjest energiasäästlikumaid meetodeid, siis kindlasti oleks turgu. LED-valgusti peab lihtsalt suutma konkureerida oma omaduste poolest. Kui ta teeb sama töö ära kolm või kuus korda väiksema energiaga, siis jumal hoidku... Oleksin nõus ka ise neid testima. Me oleme kasutanud LED väikseid kaamera akulampe ja need on end küll õigustanud, aga suuri ma ei ole kohanud.

Hendrik Saks, valgusmeister

Põhimõtteliselt vajab filmitööstus uuendusi küll, aga ega neid uuendusi väga kergelt ei toetata.

Kui võtta suured prožektorid, siis LEDga ei tee nii võimast valgust. Vahel on vaja ühte valgusallikat, mis valgustaks nagu Kuu, aga mida tuhmim on valgusallikas, seda teravam on vari. LEDga on üks suur pind, see annab sellist pehmet valgust ja vari tuleb mahedam. Eks sel LED-l ole tulevikku küll, aga et see vahetaks prožektorid välja, seda kindlasti mitte.

TASUB TEADA

LED-valgusti eelised HMI ees

• ei vaja tööstusvoolu, on energiasäästlik

• eluiga pea igavene, kulud valgustusele langevad tunduvalt

• valgusti juhtplokk ei tekita heli

• valgusspekter on parem

• vette kukkudes ei põhjusta katastroofilisi tagajärgi, võrreldes HMI-valgustitega

• saab kombineerida tavalise valgustiga

• saab ehitada väiksemaid, aga võimsamalt valgustavaid paneele

• hoolduskulud on peaaegu olematud

Maapõuest leitakse uusi triljoneid

Maapõuest leitakse uusi triljoneid

Kristjan Kaar

11. mai 2010, 10:49

Ilmselt tuleb paljudele uudisena, et erinevate maavarade maapõuest kaevandamine on paljastanud hiigelsuured maagaasivarud kiltkivis. Toetudes sektori prognoosidele võib ainuüksi Põhja-Ameerikas leiduda ca 1,000 triljonit kuupjalga puurimisvalmis maagaasi – enam kui riigi nõudlus järgmiseks 45 aastaks. Euroopa maagaasi varudeks hinnatakse 200 triljonit kuupjalga.

Kiltkivis leiduva gaasi potentsiaalidest on investorid teadlikud juba pikemat aega. Lihtsalt välja ei olnud saadaval madalahinnalist tehnoloogiat, millega sellest kasu lõigata. Esimene teadaolev horisontaalne puurauk tehti kiltkivisse 1929. aastal Texases, kuid kasumlikuks muutus uuenduslik lahendus alles vahemikul 2005 – 2008, kui fossiilsete kütuste kibekiire hinnatõus põhjustas puurimisseadmete ülepakkumise. Tänu kaasaeglsele tehnoloogiale ning selle mõistlikule hinnale võib täna USAs paiknevast The Haynesville kiltkivist saadava kildagaasi ekstraheerimise hind ulatuda $3 ühe Btu (British thermal unit) kohta. Võrdluseks võib tuua, et 1990ndatel oli Barnetti kiltkivis leiduva gaasi puurimise kulu aga ca $5 Btu kohta. Analüütikud on aga optimistlikud ning prognoosivad, et paari aastaga võib see langeda vaid paarile dollarile Btu kohta.

Vaatamata vähenevale, praegust tehnoloogiat arvestades puuritavatele USA maagaasivarudele on IEA (International Energy Agency) veendunud, et ameeriklased on võimelised oma maagaasi tootmist kahekordistama, kui ebakonventsionaalsed (eriti kildagaasi) varud võetaks efektiivselt kasutusele. Nimelt on kildagaasi tootmine vaid paari aastaga näidanud hämmastavat kasvu ning täna räägime me sellest, kui riigi kõige olulisemast nii-öelda ebakonventsionaalsest maavarast – seda tänu kildagaasi varude suurusele kui ka hüppelise sammu teinud tehnoloogia tõttu, mis parandab ligipääsetavust kiltkivile. IEA prognoosib, et USA kildagaasi varud võivad aastaks 2030 moodustada koguni 60% tervest riigi gaasivarust ja 15% terve maailma gaasivarudest (teadaolevatest varudest moodustad kildagaas täna vaid 3%).

USA maagaasi tootmine (triljonit kuuplajga)

Allikas: Standard & Poor's

Texase A&M Ülikool avaldas 2007. aastal arvamust, et uue kildagaasi puurimistehnoloogia kasutuselevõtt ainuüksi USAs võib tõsta maailma gaasivarusid 9x ehk 16,000 triljonile kuupjalale, mis on ümardatult 450 triljonit kuupmeetrit. The U.S. Federal Regulator Comission on samuti veendumusel, et tänu kildagaasile ei vajata USAs enam ühtegi uut kivisöe ega ka tuumaelektrijaama. The U.S. Energy Deparmentil on veidi realistlikum prognoos – kildagaas võib vähemalt 20 aasta pärast rahldada pool Ameerika energianõudlusest.

Mis on ebakonventsionaalne maagaas?

Ebakonventsionaalseks maagaasiks kutsutakse sisuliselt maapõuest raskesti kättesaadavaid süsivesinikke, mida on viimastel aastatel hakatud puurima tänu uuenduslikule puurimistehnoloogiale ja kõrgele toornafta hinnale, mis pakub mõistlikku kasumimarginaali. Ebakonventsionaalse maagaasi hulka liigitatakse tahke gaas (leidub vähese läbilaskmisvõimega kivimite sees olevates nii-öelda õhuaukudes), kivisöekihi metaan (gaas, mis on peidus kivisöe pragudes) ja kildagaas (selline gaas pärineb kiltkivist, või argilliidist, mis asuvad settebasseinis).

Kildagaasi ekstraheerimine kiltkivist on aga keerukas protsess, mis sisaldab endas hüdraulilist purustamist ja maasügavustes horisontaalset puurumist. Nii-öelda purustamine näeb välja selliselt, et kiltkivisse pumbatakse kõrgsurve vett, liiva, ja erinevaid kemikaale. Nii purustatakse kiltkivi, mille tagajärjel eraldub maagaas. Kiltkivi leidub maapõues nii-öelda ribadena ning horisontaalne puurimine võimaldab tekitada üle 3 kilomeetri pikkuse puuraugu, mis tõstab aga oluliselt kaevude tootmisvõimet.

Kildagaas on tekitanud huvi ka USA riigiisade seas. Riigi kildagaasi varud moodustavad 75% terve maailam kildagaasi varudest, mistõttu ei ole ka ime, miks Barack Obama poolt juhitav valitsus otsustas riigile kuuluvad maalapid kildagaasi varude uurimiseks ja uue tehnoloogia arendamiseks taas välja rentida. Tänu seadusemuudatustele ja soodsale energiahindade keskkonnale moodustab täna kildagaasi tootmine 10% tervest USA maagaasi tootmisest. Veel 2000. aastal oli numbriks vaid 1%. Seega on USAs praegust tarbimisintensiivsust arvestades 100 aasta jagu maagaasi varusid. Standard & Poor’s on oma klientidele andnud selgelt mõista, et eriti OECD väliste riikide üha kasvav energianõudlus ja üha suurenev maagaasi pakkumine võib pakkuda suurepärast investeerimisvõimalust just kildagaasi tootjatesse. Eriti peetakse silmas aga USA ettevõtteid, kuna kohalike energiatootjate tehnoloogilised lahendused on läbinud kiire arenguprotsessi ning riigi käsutuses on maailma suurimad seni avastatud kildagaasi varud. Investeerimisteesi toetamiseks võime tuua ka lihtsa näite: 2009. aastal omandas Exxon Mobil uudset tehnoloogiat kasutava ebakonventsionaalse maagaasi tootja XTO Energy.

Millised on väljavaated rahvusvahelistel turgudel?

Tõepoolest, eelpool mainitut lugedes võib jääda mulje, et gaasi on lademetes ja maavara jätkub igaveseks. Paraku vaatamata rikkalikule varubaasile on IEA tõdenud, et toetudes 600 gaasivälja põhjalikule tootmisvõime ning ammendamise (eelmainitud gaasiväljad moodustavad 55% praegusest maagaasi tootmisest) analüüsile on pooled praegustest maagaasiväljadest vaja 2030. aastaks väja vahetada, et rahuldada maailmanõudlust.

Selge on see, et kildagaas on kogumas hoogsasti populaarsust vähemasti Ameerikas. Mujal maailmas on olukord aga kardinaalselt teine ning ainuke Euroopa riik, mis on suutnud piltlikult öeldes USA jalajälgedesse astuda on Norra, kus kildagaasi tootmine on riigi oluline sissetulekuallikas ja tootmismahud on kasvanud igal aastal. Kohalike sõnul võib Norras kildagaasi tootmine ajavahemikul 2015 – 2025 kasvada koguni 8% aastas. Hoopis teistsugune näeb olukord välja Suurbritannias, kus maagaasi tootmise väheneb 2015. aastaks 40% võrra ning 2030. aastaks koguni 55% võrra. Teise juhtiva Euroopa maagaasitootja Hollandi tootmismahud vähenevad 2030. aastaks 49% võrra.

Riskid keskkonnale

Kildagaasi ekstraheerimiseks on maapõue vaja pumbata miljonite liitrite kaupa benseeniga leotatud liiva, mis segatakse hüdrokloriidhappega ja toksiliste kemikaalidega. Selline protseduur ohustab selgelt põhjavett. Näiteks 2009. aasta lõpul peatas The Department of Environmental Protection Pennsylvania osariigis sealse ettevõtte Cabot Oil & Gas tegevuse, kuna põhjavette lekkis ca 4,000 liitri jagu reostatud vett.

http://www.lhv.ee/news/index.cfm?id=1212570

David Deutsch on our place in the cosmos - lõpetab Global Warminguga

A Must See!

"Thermopower waves"

The storage and generation of electricity is a hotbed of scientific study around the world. New and improved methods of storing electricity have a myriad of potential uses from phones and laptops that run longer to new electric vehicles with much greater driving range.

At the center of much of the research in the storage and generation of power in batteries and other devices are carbon nanotubes. The carbon nanotube has been studied for decades and new advances over the last few years have made the nanotubes easier to produce and have offered breakthroughs in the use of carbon nanotubes. Scientists at Rice University made a breakthrough in carbon nanotube processing in November of 2009 that uses processes similar to those that have been employed in the plastics industry to make the production of carbon nanotubes in bulk much easier.

Researchers in late 2009 also found that defective carbon nanotubes are more efficient at storing energy than carbon nanotubes that are uniform in size. In February 2010, Bayer announced that it was opening the world's largest carbon nanotube production facility to develop carbon nanotubes dubbed "Baytubes" using multi-wall carbon nanotube technology. The facility is expected to produce about 200 metric tons of nanotubes each year.

Now, a team of researchers at MIT have announced that they have made a new breakthrough for producing electricity with carbon nanotubes. The discovery may one day lead to a myriad of new devices such as sensors the size of dust that can be dispersed in air to monitor the environment or the tech might lead to implantable devices that produce their own power. The researchers discovered a phenomenon that was previously unknown that produces powerful waved of energy that shoots though carbon nanotubes, producing electricity.

The team of researchers called the phenomenon "thermopower waves." MIT's Michael Strano, the Charles and Hilda Roddey Professor of Chemical Engineering, and senior author of the paper reporting the findings said, "[Thermopower waves] opens up a new area of energy research, which is rare."

The thermal wave is a moving pulse of heat that travels along the microscopic carbon nanotubes and drives electrons along with it creating an electrical current. The team coated carbon nanotubes with a highly reactive fuel that produces heat as it decomposes. The fuel was ignited at one end of the nanotube with a laser beam or high-voltage spark.

The resulting ignition created a fast moving thermal wave that travels about 10,000 times faster than the normal speed of the reaction according to the team. The temperature of the ring of heat reaches about 3,000 kelvins, pushing electrons along the tube creating a substantial electrical current. Strano says that the combustion waves have been mathematically studied for more than a hundred years, but he claims to be the first to predict that the combustion waves could be guided by a nanotube or nanowire and push an electrical current along the wire.

Strano says, "[In early experiments] lo and behold, we were really surprised by the size of the resulting voltage peak." He continued saying, "There's something else happening here. We call it electron entrainment since part of the current appears to scale with wave velocity.

Strano says that since the discovery is so new it is hard to predict how it could be used in practical application. The team plans to conduct more research using different kinds of reactive materials for the fuel coating and the team suspects that by using other materials for the coating the front of the wave could oscillate to produce an alternating current. The team points out that most of the power generated with the new method is given off as light and heat and work is ongoing to make the process more efficient.

http://www.dailytech.com/MIT+Researchers+Discover+New+Electricity+Production+Method/article17841.htm 

Prügist saab energiat, ehitusmaterjali ja vett

Mitte, et see uudis olek, aga konkreetsed numbrid teevad ettekujutuse asjast palju ilmekamaks. Tõenäosus, et selline asi massilisemaks ei kujune, on väga väike. Jätkusuutlik (globaalne) "Organism" (kus inimesed on "ensüümid" ja maavarad/ressursid on "toitained" organismile) peab olema suuteline töötlema oma sitta nii, et ta sinna sisse ära ei sure.

 

Why Let it go to Waste? Enerkem Leaps Ahead With Trash-to-Gas Plans

Ohutumad tuumajaamad edaspidi?

"Venus Flytrap" Molecule Can Capture Radioactive Waste, Make Nuclear Plants Safer
Jason Mick (Blog) - March 2, 2010 7:38 AM

---

Print

E-mail

del.icio.us

20 comment(s) - last by SoCalBoomer.. on Mar 2 at2:11 PM

---

So much for safety risks; a new "flytrap" molecule has been discovered that literally gobbles up nuclear waste ions.  (Source: Mercouri Kanatzidis / courtesy Argonne National Laboratory)

Molecule could be used to cleanup Chernobyl and make future plants even safer.

Mercouri Kanatzidis, a scientist at the U.S.Department of Energy's (DOE) Argonne National Laboratory, and Nan Ding, a chemist at Northwestern University, have discovered a little molecule that may make a big difference in the nuclear power debate by making nuclear plants safer.

The molecule features a bizarre mechanism in which it behaves like a Venus flytrap, closing selectively on radioactive ions.  That's a big deal as few molecules in the past have shown the potential to effectively and permanently isolate radioactive particles.

The researchers were exploring ways to trap radioactive cesium ions, a dangerous component of nuclear waste water.  Cesium radioactive isotopes typically have a long half life meaning that if they are accidentally released they decay slowly and pose a serious health risk.  One cesium isotope, Cesium-137, which has a half life of 30 years, has played a critical role in maintaining dangerous levels of radioactivity in the Chernobyl disaster zone.  Residents of the region have experienced higher cancer rates and incidences of other problems.

That's why it's so exciting to find a molecule that could potentially isolate those stray particles and allow them to be filtered out of local water supplies -- finding the metaphorical needle in a haystack.

Describes Professor Kanatzidis, "The name of the game in cleaning up nuclear waste is to concentrate the dangerous isotopes as efficiently as possible.  That's where this new material does its job."

The new material is a rigid frame composed of negatively charged metal sulfides.  Its interior has a pore that attracts positively charged ions.  Non-radioactive sodium ions are freely attracted inside the pore, and then interchanged with other sodium ions.  However, when radioactive cesium ions enter the pore, they get stuck.

The researchers discovered the reason behind this.  Sodium, like most positively charged ions, attracts a shell of water that helps to isolate it within the pore.  Cesium, a large ion, only weakly interacts with water, so it's relatively unprotected.  Sulfur atoms in the ring framework around the pore bind to the cesium, changing the shape of the pore, much like a Venus flytrap shutting on its prey.

Professor Kanatzidis elaborates, "Imagine the framework like a Venus flytrap.  When the plant jaws are open, you can drop a pebble in and the plant won't close—it knows it isn't food. When a fly enters, however, the plant's jaws snap shut."

He adds, "As far as we know, this Venus-flytrap process is unique.  It also works over a large range of acidities—an essential property for cleanup at different sites around the world, where pH can range considerably."

The research was published in the prestigious journal Nature Chemistry and could lead to discoveries of similar flytrap molecules that could be used to capture other radioactive ions.

Argonne National Laboratory is funded by the U.S. Department of Energy, but is privately managed by UChicago Argonne, LLC.  President Barack Obama has recently become a major advocate of the U.S. adopting nuclear power, pushing for more research grants and guaranteed loan funding for new plant construction.

Bill Gates @ TED: We Need An Energy Miracle

By Katie Fehrenbacher

5 comments

Tweet This (38)

Posted February 12th, 2010 at 1:22 pm in Automotive, clean power

I love Twitter. As Bill Gates started his talk at TED, the exclusive tech conference, Twitter (#TED) exploded with amazing quotes and tidbits from a talk Bill Gates just gave on climate change and energy innovation. “Wanted: Energy Miracles,” read the screen that Gates presented on the screen at one point behind him (via twitterpics), as he said the world needs thousands of companies delivering innovation on clean power including solar thermal, solar PV, batteries and nuclear.
Unlike with information technology, there is a deadline for the innovation in clean power, and “We must innovate our way to zero CO2 emissions,” said Gates, (via @CNN). Greentech entrepreneur Bill Gross, who tweeted from TED, and whom Gates gave a shoutout to during his speech, said: “Bill Gates believes we have 20 years to invent and 20 years to deploy – that’s sort of the deadline we have to solve this crisis.” “If I only had 1 wish for the next 50 years, it’d be to invent the thing that halves the cost of CO2,” said Gates (via @CNN).
Gates addressed a few technologies specifically. He said we need more battery innovation: “All the batteries we make now store less than 10 min of all the energy (in world) ..we need a big breakthrough,” (via @CNN). He also gave a nod to nuclear power, and mentioned TerraPower, a nuclear reactor design that can use depleted uranium. He also said he is working on a nuclear company with Nathan Myhrvold.
While Gates speech was a very high-level overview of the climate change problem and energy innovation, clearly the members of the audience who were tweeting his quotes were inspired. “I’d rather see cheaper, clean energy developed than pick the next presidents or come up with a miracle vaccine,” said Gates at one point (via @CNN). “Bill Gates is the next Al Gore?” tweeted one audience member. At the end of the talk Gates received a standing ovation.

Allikas: http://earth2tech.com/2010/02/12/bill-gates-ted-we-need-an-energy-miracle/?utm_source=gigaom&utm_medium=recent-posts

Laurent Wolf - Wash My World!

Juu-tuubisin mingeid lugusid netis ja sattusin sellise peale...


..ja pani kohe kukalt kratsima... et millist sõnumit siin edasi antakse? Ja kas äkki muusika on võimsam (noorema generatsiooni) mõjutusvahend kui mingid IPCC paneelid?

OzBot vahendab LHV foorumist

tohlakas	Re: Kui palju inimtegevus kliimat mõjutab?	15/12/09 00:56
Mehed ja naised, vaatame tõele näkku - me kõik siin foorumis oleme hedonistid, kes oma mugavast pesas tarbivad meelelahutust, mida maailm meile pakub interneti, CNN-i ja igasuguste teiste infotainment kanalite kaudu. Kõik teevad näo, et nad hoolivad, tegelikult me tarbime omaks meelelahutuseks seda stuffi. Käime toredal rahvamatkal Kopenhaagenis näiteks, et näidata, kuidas me eriliselt hoolime jne... Loomulikult teeme me panuseid erinevatele võitluskukkedele, aga see on pigem puhas meelelahutus. Ütleks ausalt välja, et mind ei koti, kas ma pean säästupirne ostma või bensiini eest rohkem maksma. Oma tarbimisharjumusi ma nagunii ei muuda, sest mulle ei meeldi näiteks saasta süüa ja kehva jooke juua. Samuti ei meeldi mulle halva autoga sõita ning koleda naisega armatseda. Aga see selleks, ei maksa teha nägu, et see kõik meile koledalt korda läheks. Ma tean väga hästi, et biokütuste tootmine on kuritegelik nälgivate inimeste suhtes, aga ilmselt siis on vaja kliimaprobleemi nime all maailma rahvastikku vähendada, või mis iganes. Puhas darwinism. Ja kui ma näen, et CO2-ga kauplemine teeb mind rikkamaks, siis ilmselt ma panustan oma rahanatukest ka sellese sektorisse. http://www.lhv.ee/forums/index.cfm?id=196424&start=951#974

Reklaam theinquirer.net lehel

Ja link kuhu reklaam viib: BusinessGreen.com