Wednesday, January 20, 2010

Täna arutluse all Eesti elektriauto

20.01.2010 12:20
Täna arutavad Tallinnas MTÜ Elektromobiilne Eesti juhtimisel ettevõtjad kodumaise elektriautonduse võimalusi, teatab ühing.
Täpsemalt arutatakse edasisi tegevusi EAS-i poolset toetust leidnud klastriprojekti Elektromobiilne Eesti 2020 raames.
MTÜ Elektromobiilne Eesti juhatuse liikme Eero Elenurme sõnul on  Elektromobiilsuse klaster  üks MTÜ Elektromobiilne Eesti tegevussuundadest eesmärgiga tõsta elektromobiilsuse väärtusahela ettevõtete konkurentsivõimet läbi võrgustumistegevuste, teadmiste ja info vahetamise, võimaliku tarneahela optimeerimise ja ühiste teadus- ja arendustegevuste planeerimise ja elluviimise.

Elenurme sõnul on eriti hea meel selle üle, et klastriprojektiga on seotud arvukas hulk Eesti ettevõtteid nagu Favor, Zev Motors, Martem, Silwi Autoehituse AS, Oskando ja Interest Marketing.
Lisaks osalevad klastriprojektis veel TTÜ elektriajamite- ja jõuelektroonika instituut ja Tallinna tehnoloogiapark Tehnopol ning huvi on üles näidanud ka Eesti Energia ja Tuuleenergia Assotsiatsioon. "Samas oleme alati avatud uutele partneritele, kel on huvi antud valdkonnas end realiseerida," lisas Elenurm.
„Klastriprojekti eesmärk on arendada koostööd ja tugevdada kompetentsi nende Eesti ettevõtete hulgas, kes näevad endale tulevikus kasvava elektriauto majandusharu sees häid tegevusväljavaateid, “ sõnas Eero Elenurm.
Elenurme sõnul sisaldab klastripreojekt endas erinevaid tegevussuundasid alates ekpordivõimalustega seotud uuringute läbiviimisest lõpetades võrgutumisprojektidega vastava valdkonna välisettevõtetes.
MTÜ Elektromobiilne Eesti pikaajaline eesmärk on kujuneda elektriautonduse tööstusharu Eesti kompetentsikeskuseks ning kavandamisel on veel mitmeid vastava sisulisi rahvusvahelisi koostööprojekte.
„Pole kahtlust, et mahtude kasv elektriautodega seotud väärtusahelas saab alanud kümnendil olema märkimisväärne. Valdkond, mis on Euroopa Liidu eesistujamaa Hispaania üks prioriteet ja kuhu erinevad valitsused üle maailma investeerivad hetkel miljardeid, võiks olla ka Eesti jaoks tervikuna uusi majanduskasvu võimalusi silmas pidades vägagi atraktiivne, “ lausus Eero Elenurm.

http://www.logistikauudised.ee/?ArticleID=11e22fa8-8ba4-4be8-a7a3-3f83a5026de2

Veomajandus 20 aasta pärast

Minu ja Randroidi kunagine töökaaslane võtab sõna:

Transpordi ja logistika arengut vormivad enim piiratud (kütuse)varud ja kasvav keskkonnateadlikkus, au sisse tõuseb kohalik toode. Kuidas see kujuneb, sellest kirjutab
PricewaterhouseCoopers juhtivaudiitor Eva Jansen

Transpordisektori tulevikku mõjutavad enim nafta hind ning see kas ressursside tarbimine ja inimtegevuse mõju looduskeskkonnale jääb jätkusuutlikkuse piiridesse. Kummagi osas on täpsemaid ennustusi raske teha, kuna arenguid mõjutavaid tegureid on äärmiselt palju ning nende vastastikkune mõju keeruline.
Toornafta hind on ajalooliselt olnud äärmiselt volatiilne, tõustes alles hiljuti kahe aastaga 40 dollarilt 140-le ning on üllatav kui (suhteliselt) valutult ettevõtted nii Eestis kui välismaal sellest põhjustatud autokütuse hinnatõusu vastu võtsid. On aga üsna kindel, et hinnatõusud ja hinnakõikumised kiirendavad innovatsiooni, mis viib pöördumatult naftast toodetud kütuste enimeelistatud staatuse kadumiseni. Vaid vähesed arvavad, et fossiilsetel kütustel oleks kaugemas perspektiivis tulevikku – ennem on küsimus selles, kas murrang leiab aset pigem lähema 20 või 200 aasta jooksul.

Kopenhaageni kliimakõneluste suhteline ebaõnnestumine näitas ka selgelt, et kasvuhoonegaaside vähendamine ja muud jätkusuutlikkusele suunatud algatused ei ole arengumaade poolt sugugi ühemõtteliselt tunnustatud ettevõtmised. Ühelt poolt võivad need algatused juba olla hiljaks jäänud, sest saastamise „inerts“ on väga suur. Teiselt poolt võib hiljaksjäämise tajumine tekitada ka olukorra, kus üleminek uutele tehnoloogiatele toimub olulise riikliku surve mõjul ning lühikese aja jooksul.
Vaatleme eelöeldu valguses, millised on tänasega võrreldes tõenäolisemad ja suurima mõjuga muutused, mis transpordi- ja logistikasektoris aastaks 2030 on aset leidnud

Kaubatarnete täielik reaalaja-kontroll
Eksperdid ei kahtle, et GPS ja RFID kiibid (või neid asendav sama eesmärki täitev tehnoloogia) on 20 aasta pärast absoluutne tööstusharu norm. Lausandmetöötluse (ubiquitous computing s.t. andmetöötluse integreerimine kogu keskkonda) kasutamine võimaldab Interneti-rakenduste vahendusel igal hetkel omada ja jagada täielikku ülevaadet eri objektide asukoha, teekonna ja keskkonnatingimuste kohta ning kui täna juhib saadetiste ja ladustatavate objektide protsessi tarkvara ja automaatika, siis tulevikus jagavad raadio-kiipidega varustatud pakid ja konteinerid süsteemile ise „käske“. Eelkirjeldatu eesmärgiks on mõistagi suurem kiirus, täpsus ja paindlikkus s.t. efektiivsus ning ettevõtete konkurentsieeliseks kõike seda võimaldav tehnoloogiline ressurss.

Transpordi keskkonnamõjude lisamine toote hinnale:
Kliima soojenemist põhjustavate keskkonnamõjude vähendamine soovitaval määral läheb hinnanguliselt maksma 600 miljardit kuni 1,5 triljonit dollarit aastas. Sellest summast vaid 10-20% saab lähtuma valitsuste otseinvesteeringutest ning ülejäänu tuleb kinni maksta ettevõtetel ja/või tarbijatel. Näib üsna tõenäoline, et transpordi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside eest tuleb rahakotti kergendama hakata tarbijatel, transpordiettevõtted peavad aga haldama saastekulude hindamist, jaotamist ja administreerimist ning kandma sellest lähtuvaid lisakulusid. Kaugemas tulevikus võib transpordiettevõtteid aga oodata ees ka kõikide muude keskkonnamõjude s.h. lämmastikuühendite, aga miks mitte ka mürasaaste mõju hindamine.

Muutused tarbijaeelistustes: kodumaine toode tõuseb au sisse
Eelmises punktis kirjeldatud hinnatõusust, aga ka tarbijate üldisest kasvavast keskkonnateadlikkusest võib kujuneda tõeline kaigas globaliseerumisratta kodarates. Kui transpordikulud keskkonnamaksude tõttu tõusevad, suureneb kodumaise toodangu konkurentsivõime ning mida väiksemad tarnemahud, seda kallimaks kujuneb omahind. Rikaste riikide jaoks võib probleemiks saada näiteks banaanide ja mangode hind või kättesaadavus, vaesemad riigid võivad aga ilma jääda olulistest eksporttuludest. Transpordi- ja logistikasektori jaoks tähendaks selle arengu teostumine aga olulist ümberprofileerumise ja lokaliseerumise vajadust.

Autonoomsete (juhita) transpordivahendite massiline kasutuselevõtt
Inimjuhtimist mittevajavate transpordivahendite potentsiaal on väga suur ning selles suunas liikuv tehnoloogiline areng kiire, näiteks sõiduautode automaatne parkimissüsteem või lennujaamade täisautomaatsed pagasikärud. Enne aga, kui juhita kaubaveoauto maanteele või linnaliiklusesse saata, on vaja veel mitmeid tehnoloogilisi uuendusi ning eeldatavalt väga suuri investeeringuid infrastruktuuri. Ometigi on suuremast täpsusest ja efektiivsusest saadav võimalik konkurentsieelis ettevõtete jaoks suure potentsiaaliga.

Transpordivahendid muutuvad senisest veelgi suuremaks
Suurenevad transpordikulud sunnivad transpordiettevõtteid kasutusele võtma ka suuremaid veovahendeid. See suundumus on eriti ilmne kaubalaevanduses, kus uusi ülisuuri konteinerlaevu ehitatakse aina suuremate mõõtmetega. Kui veel mõni aasta tagasi liigitati 6000 suurt merekonteinerit (TEU) mahutavaid laevu „suurteks“, siis tänaste suurimate laevade mahutavus on juba 15 000 TEU ning kavandatavad, kuni 22 000 TEU mahtuvusega megalaevad peaksid transpordikulusid ühiku kohta veelgi vähendama. Sama tendents puudutab ka veoautosid ja transpordilennukeid, ehkki siin on infrastruktuurist tulenevad piirangud ilmsemad ning lähema 20 aasta jooksul ei usuta, et tänaste kõige suuremate veokite-lennukite mõõtmed ületatakse.
 Artikkel põhineb PricewaterhouseCoopers’i uuringul Transportation & Logistics 2030: How will supply chains evolve in an energy-constrained, low carbon world?

Sunday, January 17, 2010

World misled over Himalayan glacier meltdown

Mida C-allikad kostavad alltoodud uudisloo peale?

A WARNING that climate change will melt most of the Himalayan glaciers by 2035 is likely to be retracted after a series of scientific blunders by the United Nations body that issued it.

Two years ago the Intergovernmental Panel on Climate Change (IPCC) issued a benchmark report that was claimed to incorporate the latest and most detailed research into the impact of global warming. A central claim was the world's glaciers were melting so fast that those in the Himalayas could vanish by 2035.

In the past few days the scientists behind the warning have admitted that it was based on a news story in the New Scientist, a popular science journal, published eight years before the IPCC's 2007 report.

It has also emerged that the New Scientist report was itself based on a short telephone interview with Syed Hasnain, a little-known Indian scientist then based at Jawaharlal Nehru University in Delhi.

Loe edasi

Wednesday, January 13, 2010

JayHawk Energy (JYHW) sits on top of the largest American oil discovery made in the last four decades!

Mulle potsatas meilile investorobserverilt mingi järgmine üllitis..

It's "The largest oil accumulation assessed by the USGS in the lower 48." United States Geological Survey, Department of the Interior
U.S. Geological Survey confirms:
JayHawk Energy (JYHW) sits on top of
the largest American oil discovery
made in the last four decades!
A homerun for investors who act swiftly!
New report predicts JYHW will skyrocket 1,200%!

I'll make this quick...
In the coming weeks, an unknown oil-producing junior will light up radar screens on Wall Street... and its stock will go ballistic. The reason: Thanks to a blockbuster new USGS analysis, JayHawk Energy overnight found itself sitting on the largest deposit of oil in the lower 48 States. Without a doubt, the opportunity for investors is enormous.
My newly released report explains this forecast in detail... why JYHW is breaking out now... why you should buy all you can get your hands on and why you should do it now.
JYHW has already doubled investors' money in the last 30
days, turning $3,000 into $6,000... $5,000 into $10,000.

But from my analysis, the best is yet to come.
My report explains why JYHW is set to turn
$3,000 into $36,000... $5,000 into $60,000.

I urge you to read all the details online. You can do it now by following the link below.
Don't miss this.
Yours for Profitable Investing,
signature
Jarret Wollstein, Publisher
Intelligent Investor Report

Friday, January 8, 2010

Bound to burn!

If we’re truly worried about carbon, we must instead approach it as if the emissions originated in an annual eruption of Mount Krakatoa. Don’t try to persuade the volcano to sign a treaty promising to stop. Focus instead on what might be done to protect and promote the planet’s carbon sinks—the systems that suck carbon back out of the air and bury it.

Hea artikkel.

Thursday, January 7, 2010